Paet: põgenikekriis on lahendatav, kui Euroopa tipp-poliitikud end kokku võtavad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Urmas Paet
Urmas Paet Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Euroopa Parlamendi liige, endine välisminister Urmas Paet ütles, et põgenikekriis on tekitanud Euroopa Liidus palju asjatuid pingeid niinimetatud uute liikmesriikide ja Lääne-Euroopa riikide vahel.

Samas on ta veendunud, et Euroopa liidrid on võimelised kokku leppima osa reeglite muutmises ja püsivas lahenduses, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Kui vaadata inimlikul tasandil, siis ei mõisteta, miks ei taheta aidata inimesi, kes on palju kannatanud, kes on sõjapõgenikud. Ka viimastest päevadest need pildid, mida eurooplased nägid Ungarist Budapesti raudteejaamast, kus lapsed magasid põrandal papitükkidel ja siis kõrval pildid Austriast ja Saksamaalt, kus neidsamu põgenikke võeti vastu väga soojalt ja inimlikult," rääkis Paet.

Lääne-Euroopa riigid on põgenikega hädas ja eeldavad Paeti sõnul mõistmist ja tuge ka idapoolsetelt liikmesriikidelt, mida nad seni ei ole eriti saanud. "Selge, et see omab küll mitte kohe, aga mingis perspektiivis kindlasti mõju näiteks järgmisele Euroopa Liidu eelarveprotsessile, nendele asjadele, mis on Ida-Euroopa riikide prioriteedid," nentis Paet.

Kui põgenikekriisi aga lähiajal lahendada kuidagi ei suudeta, siis on Paeti hinnangul löögi all ka kogu Schengeni viisaruum, sh tööjõu vaba liikumine. Paet märkis, et kui Euroopa Liidus on kokku 500 miljonit inimest ja sõjapõgenikke on sel aastal tulnud 320 000 inimest, siis see pole isegi 0,1 protsenti kogu Euroopa elanikkonnast. Seega Euroopa saab selle probleemiga praegu hakkama, kui selleks on piisavalt tahet, leidis Paet.

Eelolevalt Euroopa Ülemkogult on aga vaja põhimõttelisi ja selgeid otsuseid. Muu hulgas tuleb Paeti sõnul loobuda nn Dublini memorandumist, mis räägib sellest, et põgenikega peavad tegelema need riigid, kuhu põgenikud esimesena saabuvad. "See täna selgelt ei tööta. Kreeka, Itaala, mõned riigid veel on ikkagi ülisuure surve all," lausus ta.

Teisalt tuleb kokku leppida toimivas vastuvõtumehhanismis, mis puudutab sõjapõgenikele peavarju andmist kogu Euroopa Liidu ulatuses.

"Ma olen täiesti veendunud, et kui nüüd ikkagi Euroopa n-ö tipp-poliitikud ja kõik liikmesriigid võtavad ennast kokku, siis see väga inimlik humanitaarkatastroof Euroopas lahenduse saab," lisas Paet.

Toimetaja: Liis Velsker

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: