Sotsiaalministeerium: omavalitsused on kahjuks elamispindade küsimusse kinni jäänud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Rait Kuuse sõnul on täna läinud kahetsusväärselt nii, et omavalitsused on nende kirjale vastates kinni jäänud vabade elupindade küsimusse, mitte sellesse, kas omavalitsus põhimõtteliselt oleks valmis vastu võtma pagulaspere.

Täna pidid omavalitsused andma vastuse sotsiaalministeeriumi saadetud kirjale, kas ja kui palju ollakse valmis vastu võtma pagulasi, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Võrumaa 13 omavalitsusest vastas tänaseks vaid kolm, ülejäänud palusid aga täna hommikul toimunud ülemaakondlikul infokoosolekul nädala jagu mõtteaega. Toimunud koosolek näitas aga seda, et pagulaste teema on omavalitsusjuhtide jaoks senini segane ja küsimusi tekitav.

"Tänase päevani ei ole suure raha eest jõutud suurele grupile Eestimaal elavatele inimestele eesti keelt selgeks õpetada, kuidas nendele see eesti keel selgeks õpetada, missuguse raha eest?" küsis koosolekul Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares.

Varese esitatud keeleküsimus oli vaid üks näide täna Võrumaa omavalitsuste juhtide suust kõlanud küsimustest. Kui palju peab Eesti pagulasi vastu võtma? Kes tulevad? Mis usulahust? Kuidas tagatakse riigi turvalisus, aga ka pagulaste endi turvalisus?

Küsimusi jagus terveks tunniks kuni selleni välja, et kas pagulastele sobivad ka näiteks ahiküttega korterid, kus puudub kanalisatsioon? Täpselt sellised, millistes elavad meie oma inimesed. Kohapeal olnud sotsiaalministeeriumi asekantsleri Rait Kuuse antud jaatav vastus sellele küsimusele täitis saali mõtliku vaikusega.

"Tegelikult meil on olemas ja kui tuleb veel välja, et antakse ka eluruumide renoveerimiseks raha, meil oleks tegelikult võimalik neid vastu võtta küll. Aga ma ei tea nüüd kogukonna seisukohta, et see on minu isiklik arvamus praegu," kommenteeris Urvaste vallavolikogu esimees Urmas Klaar.

Kui Urvaste vald peab oma vastuse andma nädala pärast, siis Meremäe vald andis oma vastuse tänaseks, kus öeldakse, et neil pole küll vabu elamispindu, kuid selles osas, kes Meremäe valda elama tuleb, neil sõnaõigust pole.

"Valla seisukohast vaadates ei ole meil mitte mingisugust vahet, millised inimesed Meremäe vallas elavad. Me ei saagi vahet teha inimestel ei rassi, nahavärvuse, usutunnistuse kohaselt. Kui inimestel on elamisluba, siis loomulikult kõik inimesed saavadki vabalt elada Meremäe vallas," kinnitas Meremäe vallavanem Rein Järvelill.

Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Rait Kuuse sõnul ongi täna läinud kahetsusväärselt nii, et omavalitsused on nende kirjale vastates kinni jäänud vabade elupindade küsimusse kui sellesse, kas omavalitsus põhimõtteliselt oleks valmis vastu võtma pagulaspere.

"Olulisem arvatavasti oleks kohaliku omavalitsuse poolt mõtelda sellele, et juhul, kui neil oleks üks selline pagulaspere, kes vajaks nende tähelepanu ja hoolt, siis mille järele eelkõige vajadus on ja millist vajadust juba tegelikult tänaste vahenditega on võimalik rahuldada ja kus on vaja täiendavat riigipoolset tuge," rääkis Kuuse.

Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimehe Kurmet Müürsepa sõnul ei saa hetkel välja öelda üldist maaomavalitsuste seisukohta. Pigem tuleks tema sõnul keskenduda veel põhjalikuma selgitustöö tegemisele, et kõik küsimused saaksid vastuse.

"Need selgitused, mis täna olid ja mis siin ka lähikuudel tulevad, ma arvan, et inimesi natuke lähendavad ja probleem ei tundugi enam meile võib-olla aasta pärast nii suur, kui ta täna on," lisas Müürsepp.

Toimetaja: Liis Velsker

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: