Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Riigikontroll leiab, et koolid ei tohi oma kätt vanemate rahakotti pista

Foto: Postimees/Scanpix

Kümnest auditeeritud Tallinna ja Tartu koolist kaheksas on arvestatud õppeprogrammi elluviimisel lapsevanemate kaasrahastamisega, mis läheb riigikontrolli hinnangul vastuollu põhimõttega, et omavalitsuse üldhariduskoolis peab saama õppida õppemaksuta.

Summad, mida aasta jooksul mõnes koolis vanematelt küsitakse, küündivad kümnetesse, kui mitte sadadesse tuhandetesse eurodesse.

Tallinna Inglise Kolledžis ja Tallinna Mustamäe Gümnaasiumis on lapsevanemate raha kasutamine riigikontrolli hinnangul otseselt seadusega vastuolus. Esimeses neist koguti mullu niiviisi ligi 180 000, Mustamäe koolis 76 000 eurot.

Kooli juurde asutatud ühingute kaudu koguti lapsevanematelt raha, et maksta õpetajatele tasu kooli õppekavaga ette nähtud võõrkeeletundide eest. Raha on kogutud annetuse või õppetoetuse nime all, kuid oodatav panus lepiti eelnevalt kooli hoolekogus kokku. Raha tasumiseks saadeti seejuures meeldetuletusi ning raha on maksnud valdav osa laste peredest (80–90%).

Riigikontroll näeb vastuolu õppemaksuta hariduse põhimõttega, olenemata sellest, kas raha küsitakse otse või kaudselt, teatud skeemide kaudu nii, et kooli heakskiit sellele väga välja ei paista.

Lisaks juba nimetatud koolidele kogutakse lapsevanematelt annetusi ka mujal. Näiteks võtavad Tallinna Reaalkooli, Tallinna Prantsuse Lütseumi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi toetamiseks asutatud ühingud lapsevanematelt aastas vastu kümneid tuhandeid eurosid, mis jõuavad erinevas vormis lõpuks kooli.

Selle raha eest parandatakse kooliruume, premeeritakse õpetajaid, soetatakse õppevahendeid, kaetakse valveteenuse kulu.

Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis, Tallinna Rahumäe Põhikoolis ning Tartu Miina Härma Gümnaasiumis on tasuline huviharidus tihedalt integreeritud üldhariduse õppekavaga. See on osa kooli identiteedist, millega end haridusmaastikul välja pakutakse.

Huvihariduse ainetunnid on kooli tunniplaanis ning mõjutavad õpilase päevakava. Vaid vähesed õpilased ei võta tasulistest huviringidest osa. Õppetöö korraldus näitab, et koolil on kindel soov, et õpilased osaleksid tasulises huvihariduses.

Tallinna ja Tartu linnavõim pole seni reageerinud

Sellele vaatamata, et rahakogumisest ollakse teadlikud, sest osa lapsevanemaid on selle õiguspärasuse mitmel korral kahtluse alla seadnud oma kaebustes, ei ole Tallinna ja Tartu linnavõimud põhjalikke kontrollimenetlusi alustanud ega rahakogumise lubatavuse suhtes seisukohta kujundanud.

Lapsevanemate raha kasutamine ei ole kajastunud kooli eelarves ja omavalitsus ei ole otsustanud selle kasutamise üle.

Riigikontroll märgib auditile tuginedes, et rahakogumist hoiab käigus paljuski tõsiasi, et lapsevanemate ootused kvaliteetse üldhariduse suhtes ja selle tegelik rahastamine ei lange kokku.

Tegemist on koolidega, kes soovivad avalikus koolivõrgus eristuda, pakkudes võimalikult valikuterohket ja põhjalikku õpet. Et seda kõike võimaldada, on lapsevanemad asutanud koole toetavad ühingud.

"Samas ei saa omavalitsus olla lapsevanemate ja kooli suhte passiivne pealtvaataja, vaid selle suhte osapool. Omavalitsus peab teadma, millist haridusteenust vanemad ootavad, ja otsima võimalusi ootustele vastu tulla," leiab riigikontroll.

Ühiskonna arusaamade ja hoiakute kujundamiseks oleks riikontorolli arvates kindlasti vaja, et haridusministeerium tuleks rahakogumise probleemi asjus välja põhimõtteliste seisukohtadega.

Reaktsioonid

Haridusminister Jürgen Ligi märkis oma vastuses, et on probleemist teadlik, ja lubas riigikontrolli soovitusi järgida. Tallinna linnavalitsus vastas, et Tallinna Inglise Kolledži ja Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi direktorile on tehtud ülesandeks lõpetada lapsevanemate raha kasutamine õppekava elluviimiseks.

Auditeeritud koolid leidsid enamasti, et ei ole millegi vastu eksinud, ei otseselt ega kaudselt. Vastustest ilmneb, et probleemi ei nähta seetõttu, et vanemate kaasrahastamine ei toimu enamasti otse koolitundide tarbeks raha kogumisena: kui õppekavaga otsene seos puudub, on asi korras.

Riigikontrolli arvates ei ole. Kui kool või õpetajad saavad aastast aastasse sama kooli lapsevanematelt raha, et maksta õpetajatele palgalisa või rahastada kooli ülalpidamiseks vajalikke kulusid, on lapsevanemad.

Kontrolör: suhtekolmnurgas on midagi valesti

Riigikontrolli kohaliku omavalistuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli ütles, et auditeeritud koolid leidsid enamasti, et ei ole millegi vastu eksinud, ei otseselt ega kaudselt.

Mõned koolid tõmbasid annetusi selgitades paralleeli suisa üleriigiliste heategevuslike kampaaniatega, näiteks avalik-õigusliku televisiooni iga-aastase saatega „Jõulutunnel“.

"Rahakogumise õigustustes on palju emotsioone. Osa koolijuhte on oma vastuses ka välja öelnud, et mis on selles halba, kui koolil ei jätku raha ja lapsevanemad on nõus maksma. Jääb ka mulje, et lapsevanemate rahata ei ole kooli eripära hoidmine võimalik. See ei saa nii olla," märkis Mikli.

Mikli märkis, et Eestis on kindlasti munitsipaalkoole, kes pakuvad kvaliteetset ja valikuterohket õpet ka vanemate rahata. Et mõnel pool on jõutud lapsevanemate rahani, näitab tema sõnul eelkõige, et suhtekolmnurgas omavalitsus – kool – lapsevanemad on midagi valesti.

"Omavalitsus ei pea rahastama kõiki oma munitsipaalkoole ühtemoodi, eripärad võivad olla kogukonnas kokku lepitud ja põhjendatud. Sellest tulenevalt võib olla õigustatud ka suurem avalik rahastamine," ütles kontrolör.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: