Võrdõigusvolinik: ministeeriumid ei näe puudega inimesi oma töötajatena ({{commentsTotal}})

{{1442575828000 | amCalendar}}

Võrdõigusvoliniku kantselei korraldatud puuetega inimeste karjäärivõimalusi uurinud küsitluse tulemused näitavad, et ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid ei näe puudega inimesi oma võimalike töötajatena.

Hoiakud puuetega inimeste värbamise ja neile töötamise tingimuste loomise kohta ei ole soosivad, leiab kantselei.

Võrdõigusvolinik päris ministeeriumidelt ja põhiseaduslikelt institutsioonidelt aru selle kohta, kuidas nad on taganud puudega inimestele võimalused nende juures töötada ja karjääri teha.

Vastustest selgus, et näiteks maaeluministeerium on ratastoolis inimesele täielikult ligipääsmatu. Justiits-, kultuuri-, sise- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hoonesse ei pääse liikumispuudega inimene kõrvalise abita. Ka õiguskantsleri kantselei hoonele on juurdepääs raskendatud.

Vastanud asutused ei olnud oma keskkonda spetsiaalselt puudega inimeste jaoks kohandanud. Positiivne erand on sotsiaalministeerium, kes on arvestanud oma hoone kohandamisel erinevate puuetega. Näiteks on muudetud ukse- ja liftinuppude ning lävepakkude kõrgus sobivaks ratastooliga liikujale. Nägemispuudega inimese ohutuks liikumiseks on kasutatud reljeefseid mummukivisid. Uuemates koosolekuruumides on jälgitud, et ratastooliga inimene pääseks mugavalt laua taha.

Samuti on positiivne, et riigikogu on panustanud oma hoone kohandamisse, et see oleks ratastoolis inimestele ligipääsetav. Riigikogu hooned on 85 protsendi ulatuses ligipääsetavad ratastoolis liiklejale. Kaitseministeeriumi eristab teistest ministeeriumidest positiivne hoiak muudatuste tegemise suhtes. Ministeeriumide liitumine valitsusportaaliga on muutnud nende koduleheküljed ligipääsetavaks nägemispuudega inimestele.

Ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide 1663 töötaja seas on vaid kolm inimest, kes on asutustele teadaolevalt puudega.

"Paljud vastanud tõid välja, et keskkonda ei ole vaja kohandada, sest praegu puudega inimesi neil ei tööta. See annab tunnistust, et ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid ei näe puuetega inimestes veel oma potentsiaalseid töötajaid. On selge, et puudega inimestel on vaja kohandatud keskkonda, et saaks üldse rääkida võrdsest võimalusest tööl käia. Kui keskkond pole sobiv, ei tule ka töötajaid," ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

Ta lisas, et kolm puudega inimest kõigi ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide kohta on selles mõttes kõnekas. "Puudega või osalise töövõimega inimeste tööle aitamine peab algama avalikust sektorist ning teadlikkus peaks olema kõige kõrgem just seal. Kui avalikku sektorisse tuleb puudega inimesi juurde, muutub ka poliitika sõbralikumaks erivajadusega inimesele," märkis Sepper.

Ükski ministeerium ega põhiseaduslik institutsioon ei maini oma töökuulutustes, et kandideerima on oodatud puudega inimesed, enamjaolt ei peeta seda vajalikuks. Samuti ei ole küsitletud andnud teada, et tööandja on valmis kohandama töökohta sobivaks erivajadustega inimestele. Puuduvad ka programmid puuetega inimeste värbamiseks, koolitamiseks või praktika läbimiseks, sest selleks ei nähta vajadust.

"Küsimustiku tulemused näitavad, et kõige probleemsem ei ole mitte ruumide ligipääsetavus, vaid hoiak, mis ei soodusta puuetega inimeste või osalise töövõimega inimeste värbamist," toonitas Sepper.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht märkis, et küsitluses hakkab silma mitmeid stereotüüpe – ligipääsetavust ja kohandamist mõistetakse ikka veel vaid töökeskkonna füüsilise aspektina.

"Samuti ei ole valitsussektoris teadvustatud, et rõhuv osa töövõimetuspensionäridest on n-ö nähtamatu puudega - psüühikahäire või kroonilise haigusega. Murettekitavalt paljud vastasid, et kohandusteks ja värbamisprogrammideks puudub vajadus. Samas rõõmustab, et sotsiaal- ja kaitseministeerium, samuti riigikogu kantselei on loonud võimalusi puuetega inimestele ja töövõimetuspensionäridele töötamiseks," tõi Habicht välja.

Küsimustikule jätsid vastamata haridus-ja teadusministeerium ning rahandusministeerium, Eesti Pank ja riigikohus.

Toimetaja: Liis Velsker



uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: