Eesti suursaadik: Kreeka valijad soovivad olla osa eurotsoonist
Eesti suursaadik Kreekas Margus Rava ütles eilseid parlamendivalimisi kommenteerides, et kuna Syrizast lahku löönud Rahva Ühtsuse erakond, kes pakkus välja variandi eurotsoonist lahkuda, parlamenti ei pääsenud ning Alexis Tsipras on rõhutanud reformide vajadust, mõistavad kreeklased seda ega soovi tegelikult euroalast lahkuda.
Rava märkis Vikerraadio saates "Uudis+", et seekordne valimiskampaania oli vähem intensiivne kui enne jaanuarikuiseid valimisi. "Seda oli silmaga näha," kinnitas ta.
Suursaadik hindas, et nende seas, kes eile Kreekas valimas ei käinud, võis olla ka hulk inimesi, kes ei osanudki kujunenud olukorras oma valikut teha, mistõttu jäi valimisaktiivsus madalamaks kui jaanuaris (valimisaktiivsus oli 56,5%, jaanuaris 63% - toim).
"Olgu veel osundatud, et tegelikult oli see tänavu kolmas kord Kreeka valijatel käia valimiskastide juures, sest juulikuine referendum oli ka veel vahepeal," täpsustas Rava.
"Aga need, kes valimas siiski käisid, on loonud suhteliselt selge tulemuse ja selgema kui eelnenud arvamusküsitlused eeldasid," tõdes Rava.
Suursaadik tõi välja, et näiteks ühe kreeka sotsiaalteadlase arvates nägid palju valijad Alexis Tsiprase juhitud valitsuse laenuandjatega peetud läbirääkimisi kui ausat ja õigustatud võitlust, mille lõpuks tuli valitsusel siiski minna kompromissile.
Toetust Tsiprasele võib Rava arvates näidata ka see, et kreeklased ehk saavad aru muutuste vajalikkusest riigi ja majanduse juhtimisel ning need muutused on kokku lepitud uues majandusabi programmis, millega valijad pidid ka arvestama.
Sel suvel lõid Syrizast lahku mõneti radikaalsemad liikmed, kes lõid uue erakonna Rahva Ühtsus. "Mis mulle silma jäi, on see, et Rahva Ühtsus tõi ühe Kreeka probleemide lahendamise võimalusena välja võimaluse Kreekal eurotsoonist lahkuda. See partei sedapuhku parlamenti aga ei pääsenud," sõnas Rava ja lisas, et nende tulemus jäi alla 3 protsendi.
"See võib näidata, et Kreeka valijad soovivad kindlalt siiski olla eurotsooni osa," rõhutas suursaadik.
Kreeka valimissüsteemi eripära järgi saab vastavalt põhiseadusele parlamendivalimiste võitja parlamendis juurde 50 kohta. Suursaadiku sõnul võib seda ka kirjeldada kui "enamuse boonust". Umbes 40 aastat kehtinud valimissüsteemi tema praegustes probleemides aga ei süüdistaks.
Tsipras ise ütles valimiste päeval antud intervjuus, et temale ja tema parteile on rahva mandaat järgneva nelja aasta jooksul vajalik muutusteks ja reformideks.
"Selline lähenemine sobib minu meelest hästi ka Eesti ootuse ja huviga, sest nagu meiegi valitsuse liikmed on korduvalt rõhutanud, et on vajalik, et Kreeka kokkulepped laenuandjatega koos seal sisalduvate reformidega viidaks ellu, sest seeläbi suureneb eurotsooni stabiilsus," märkis ta ja lisas, et kindlasti on stabiilne Kreeka valitsus vajalik ka Euroopa rändekriisile lahenduse leidmiseks.
Toimetaja: Liis Velsker