Keelekümbluse põhine haridussüsteem piirab umbkeelsete laste kooliteed ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Võõrkeelsete laste haridusplaani koostamine on peamiselt koolide õlul.
Võõrkeelsete laste haridusplaani koostamine on peamiselt koolide õlul. Autor/allikas: Liis Treimann/Postimees/Scanpix

Eesti haridussüsteem on aastaid toiminud uusimmigratsiooni tingimustes ning seni on eelkõige panustanud keelekümblusele. Tartu Raatuse kooli kogemusel saab aga väita, et näiteks Süüriast pärit lapsi ei ole vaid sel meetodil võimalik õpetada.

Tartu Raatuse koolis käib sellest õppeaastast alates neli süürlasest õpilast. Kooli esimene kogemus nende õpetamisel näitab, et Eesti haridussüsteem pole valmis võõrast kultuuriruumist pärit lapsi võõra keele abil õpetama, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Tartu Raatuse kooli direktori Toomas Kingi sõnul muudab süürlaste õpetamise eriliseks see, et nende puhul pole tugikeelt, mille abil eesti keelt õpetada. Vaid üks süürlastest oskab veidi inglise keelt, teisi tuleb õpetada piltide abil.

Seni esiletõstetud keelekümblus kui keelõppe vahend eeldab, et laps saab mingil määral aru õpitavast keelest ning tajub selle kultuuriruumi.

"Me oleme hakkama pidanud saama, sest meil ei ole tegelikult valikuvõimalust: nad on meie piirkonna lapsed," sõnas direktor. Ta selgitas, et Raatuse kooli skeem tugineb põhjamaade praktikale ehk intensiivsele keelõppele sõltuvalt lapse võimetest. Mingil hetkel läheb aga õpilane täielikult üle eesti keelega õppetundidesse üle.

Vähemalt pool aastat toimub keeleõpe paralleelselt sotsialiseerivate tegevustega, mis tähendab, et laps käib ka loovainete tundides nagu muusika, kehaline kasvatus, tööõpetus ja tehnoloogia. Nende ainete õppimisel ollakse koos teiste õpilastega. Samas on koolis siiani avastamata, millised on süürlaste teadmised matemaatikas või muudes võõrkeeltes, sest keelebarjäär ei ole veel kontrolli võimaldanud läbi viia.

"Võtamegi samm sammu haaval, kuu kaupa. Kui vaja, võtame ka paar sammu tagasi, seejärel ühe sammu edasi. Hindame asju jooksvalt, aga kindlasti on asju, mida me täna veel isegi ei tea," rääkis Tartu Raatuse õppekooli juht Õilme Saks, kelle sõnul on mõned õpilaste teadmised ja oskused siiski ka õpetajatele tuttavad.

Toomas Kink lausus, et riik peab üle vaatama pagulaskriisi valguses praegused õppekavad ja nende omandamise. Tema hinnangul võib praegune Eesti haridussüsteem viia pagulaste haridustee hoopis tupikusse.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juht Irene Käosaar ütles, et Eesti koolid on aastaid uusimmigrantide lapsi õpetanud ja senine kogemus näitab, et keerulised on just esimesed kuud ja esimene aasta.

"Meie roll on peamiselt kujundada seadusandlik pool õppekava tasemel, õppekorraldusküsimus. See paindlikkus on täna olemas: riiklik õppekava lubab väga paindlikult kooli õppekava koostada. Kuid siis tehakse nendele lastele tegelikult individuaalsed õppekavad, mis lähtuvad iga lapse spetsiifikast, vaimsest tasemest, seni omandatud haridustasemest ja ka sellest situatsioonist, mis olukorras ta psühholoogiliselt on," rääkis Käosaar.

Seega võib ka juhtuda, et esialgu pakutakse lapsele koolis eelkõige psühholoogilist ja sotsiaalset tuge.

Toimetaja: Greete Palmiste

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: