Õpipoisid on ettevõtetes üha enam oodatud ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Haridusministeeriumi plaan õpipoisiõpet kutsehariduses suurendada tekitab tööandjates huvi, kuid õpipoisiõppe üks takistusi on kutseõppurite endi sobivus ettevõtetesse ning teisalt ettevõtjatele lisanduva koolituskulu õiglasem kompenseerimine.

Tööandjate keskliit uuris ettevõtjatelt, kuidas sobituvad Eestis kokku kutseharidus ja tööturu vajadused.

Üldiselt on küsitletud tööandjad Eestis antava kutseharidusega rahul. Samuti on üle 90 protsendi tööandjatest valmis võtma praktikante, see tähendab lühiajalisi, õppetöö kõrvalt erialast tööd proovijaid.

Õpipoisid aga erinevad praktikantidest selle poolest, et nad saavad kaks kolmandikku oma haridusest ettevõttes ja kolmandiku kutsehariduskeskusest. Õpipoisse leiab näiteks teenindussektoris ja puidutöötluses.

"Ise välja koolitamisega loodetakse saada endale head tööjõudu. Samuti loodavad ettevõtted, et need inimesed jäävad neile ka edaspidi tööle. Tuuakse välja, et teisi juhendades õpitakse ka ise, sest nii õpipoiste kui ka praktikantide kasutamine sunnib üle vaatama töökorralduse," loetles Eesti tööandjate keskliidu haridusnõunik Anneli Entson põhjuseid, miks ettevõtted õpipoisse võtavad.

Pehme mööbli valmistaja Tarmeko on endale mitu head töötajat just sedamoodi leidnud. "Meil on väga tublid meistrid, kes hea meelega võtavad ja õpetavad õpipoisse, võivad tulla kas või lihtsalt proovima praktika ajaks - ei ole mingeid takistusi," sõnas OÜ Tarmeko Pehmemööbel juhataja Kristina Marran.

Uuringust tuleb välja, et pigem eelistab tööandja juba palgale võetud inimest, kes siis teooria kutsekoolis juurde saab kui kutsekoolist tulijat. Ühe võimaliku põhjuse selleks võtab kokku Haapsalu Uksetehase juhataja Ago Soomre: "Tõenäoliselt oleks olemas paljud nõus tulema õpipoisiks, aga pigem jääb see selle taha, et ettevõtja näeb üsna kohe, et see inimene ei sobi tema ettevõttesse või kollektiivi. Ilmselt see on kõige nõrgem lüli selles ketis."

Teine põhjus on see, et näiteks Haapsalu Uksetehases on meistritel vaid mõni kuu aastas rahulikumat aega, mil on mahti õpipoisse koolitada ilma, et ettevõtte enda töö kannataks. Samuti tuleb tööandjal maksta juhendajatele, lisaks näiteks materjalikulu. Koolitamise lisakulu on üks argumente, miks tööandjad õpipoisiõppesse ettevaatlikult suhtuvad.

"Üks ettepanek on kindlasti olnud see, et juhendamistasu, mis on kutsekoolis õppijale ette nähtud, tuleks õiglasemalt jaotada. Kaasava pearaha jaotamine oleks mõistlik teha nii, et see, kes rohkem koolitab, saab ka rohkem pearaha," rääkis Anneli Etson. Tema sõnul vajavad ettevõtetest juhendajad ka ise koolitust, et häid oskusi võimalikult osavalt õpipoistele edasi anda.

Eestis on üle 200 000 tööealise inimese, kellel puudub erialane kvalifikatsioon, samas kurdavad ettevõtted kvalifitseeritud tööjõu puuduse üle. Haridusministeerium kavatseb järgmise kolme aasta jooksul luua 4700 õpipoisikohta, aastaks 2020 juba 8000 õpipoisikohta.

Toimetaja: Greete Palmiste



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: