Erik Gamzejev: omavalitsus kui riik riigis
Korruptsioonioht on tugevam just nendes omavalitsustes, kus poliitiline konkurents on nõrk ning ühel seltskonnal on õnnestunud võimule juurduda mitmeks valimistsükliks.
Ei ole juhuslik, et Tallinnas, kus praegune linnapea on saanud nüüd altkäemaksu võtmise kahtlustuse ja varasemast ajast on teada veel mitu korruptsiooniskandaali, on aastaid kehtinud ühe partei ainuvõim. Kuigi pealinna volikogus on teised erakonnad statisti rollis, on neil siiski jõudu hoida võimuerakonna tegemistel silma peal. Toetavad parteikontorid ja juhtfiguurid toimetavad samas linnas. Üleriigilised meediakanalid hoiavad samuti pealinnas toimuvat luubi all. Sellele vaatamata on Keskerakond valimistel üle 50 protsendi häältest kätte saanud.
Veelgi lihtsam on aga võimu kinnistada pealinnast eemal. Kui seal on üks erakond juba korra tugevasti mõne linna või valla oma mõju ja kontrolli alla saanud, siis on teistel neid ausa mängu reegleid järgides peaaegu võimatu sealt tõrjuda.
Võimu kindlustamiseks ehitatakse üles süsteem, mis formaalselt järgib justkui kõiki seadustes ette nähtud reegleid, kuid sisuliselt teenib eelkõige võimuga seotud kitsa ringi huve. Seadusandlik ja täidesaatev võim põimuvad teineteisega sügavalt läbi. Sellele lisanduvad sageli veel ka sugulus- ja tutvussidemed. Peale kaitsepolitsei, kes on saanud volituse hoida silma peal vaid mõnedel omavalitsustel, ühtegi muud välist kontrolli polegi.
Üheks eredamaks näiteks sellise süsteemi kohta on Kohtla-Järve linn, kus juba ligemale kakskümmend aastat on Keskerakonnal õnnestunud rajada selline võimupüramiid, mille järske nõlvasid mööda tippu ronimine on teistel erakondadel ebaõnnestunud või pole seda kui lootusetut ettevõtmist viimasel ajal enam isegi üritatud.
Volikogu 21 kohast kuulub Keskerakonna nimekirjale 18. Eelmises koosseisus 20. Valdav osa neist volikogu liikmetest on linnaasutuste palgal - koolides, sotsiaalhoolekandekeskustes, kultuurikeskuses, spordikeskuses jne. Ehk nad on linnavalitsusest kui oma tööandjast otseses sõltuvuses. Linnas, kus tööpuudus on üks riigi suuremaid, on omavalitsuse palgal olemine väärtus, mis kaalub üles tahtmise esitada volikogus küsimusi ja arupärimisi või oponeerida linnavalitsuse esitatud eelnõusid. Kuulekas vaikiv käitumine on see, mis maksab, kui seatakse eelarves paika summasid linnaasutuste ridadel.
Seepärast pole ka midagi imekspandavat, kui paljud otsused võetakse volikogus vastu kiiremini, kui valmib hamburger kiirtoidurestoranis.
Avalikul võimul olemist ei häiri isegi seotus kriminaalasjadega. Kahele volikogu liikmele on esitatud kelmuse süüdistus. Linnapea Jevgeni Solovjovi aastaid kestnud korruptsiooniprotsess on Viru maakohtus jõudnud lõpuks selleni, et kohtunikul on käsil otsuse kirjutamine.
Kui vahel mõni üksikutest opositsionääridest püüab volikogus millelegi vastu vaielda, siis kuulatakse ta tüdinud näoga ära ja tehakse ikka asju omasoodu, andes mõista, et tal pole mõtet tuuleveskitega võidelda.
Riigikontroll tõi juba 2006. aastal oma auditis välja, et Kohtla-Järve linnas koosneb revisjonikomisjon eranditult võimuolijatest. Demokraatlikus ühiskonnakorralduses levinud head tava kaasata revisjonikomisjoni ka opositsiooni esindajad Kohtla-Järvel ei järgita.
Selle peale kehitati õlgu ja ligemale kümne aastaga pole selles midagi muutunud - opositsiooni jaoks on uks endiselt lukus. Tähelepanuväärne, et näiteks 2013. aastal kogunes revisjonikomisjon vaid kolmel korral, et lühikestel koosolekutel täita nõutavad formaalsused.
Ega teisedki komisjonid oluliselt sagedamini kogunenud. Polnud põhjust ega motivatsiooni. Kui asi komisjonide kokkusaamisel juba väga piinlikuks muutus, otsustati saadikute komisjoni istungile peibutamiseks neile selle eest veel lisatasu maksta. Olgugi et need istungid toimusid ajal, mil neil linnaasutuste töötajatena nagunii palk jooksis.
Volikogu kulud ja saadikute sissetulekud kasvasid, sisulisi ideid, kuidas linnaelu paremini korraldada, pole sellest "investeeringust" aga juurde sündinud.
Et linnas tekib uusi töökohti visalt ning põlevkivi- ja õlitööstus on raskustes, on linna rahaline seis muutunud iga aastaga aina keerukamaks ja üldine kulude kärpimine käib pidevalt. Linna laenukoormus on maksimaalse lubatud piiri lähedal. Elanike arv kahaneb viimastel aastatel ligemale tuhande kaupa. Kinnisvara muutub väärtusetuks. Kohtla-Järve kahetoalise korteri eest saaks Lasnamäel osta paar ruutmeetrit ehk kušetijagu elamispinda.
Vastuseid küsimusele, kuidas olukorda paremuse poole pöörata, kohalik võim ei otsi. Põhiküsimus on nendele oma valitsemissüsteemi säilitamine võimuga seotud isikute ringi kuuluva nii-öelda suure perekonna jaoks. Kohtla-Järve on omaette riik riigis ehk omavalitsuse autonoomia ärakasutamise äärmuslik halb näide. Selle tekkeks on oma panuse kahtlemata andnud ka kohalikud valijad, kes on lasknud end võimulolijate propagandamasinal järjekindlalt ära tinistada.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio kommentaar