Korruptsiooni eest karistatud Margus Kolga juhtum võib muuta avaliku teenistuse konkursside tingimusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Den za Dnjom/Scanpix

Kaitseministeeriumi asekantsleriks mittevalitud julgeolekuekspert Margus Kolga pöördus oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole, sest avaliku teenistuse seadus ei lubanud aastate eest korruptsioonis süüdi mõistetud ja karistuse ära kandnud Kolgat sellele kohale valida. Õiguskantsler leidis avaliku teenistuse seaduses vastuolu põhiseadusega.

Margus Kolga juhtum võib muuta siiani avaliku teenistuse konkursside läbiviimise tingimusi, sest praegu kehtiva seaduse järgi ei tohi avalikus teenistuses töötada inimene, kes on pannud toime riigivastase kuriteo, olenemata sellest, mida riigivastane tegevus endast täpselt kujutab ja kas inimene on oma karistuse juba ära kandnud või mitte, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams leiab, et praegune seadus paneb kohtus süüdimõistetud ja karistuse ära kandnud inimesele justkui mitteametliku karistusena peale eluaeegse keelu.

"See on minu arvates oluline küsimus mitte ainult üksikute inimeste pärast, sest võib-olla neid juhtumeid konkreetselt saab olema üks kümne aasta peale, võib-olla ei saa üldse olema, aga see on natukene kultuurifilosoofiline probleem. Miski ei saa kesta lõpmatuseni, nii et ma olen väga nõus sellega, et sedasorti asjad tuleb ära kaotada," rääkis Adams.

"Aktuaalse kaamera" valduses olevas vastuses Margus Kolgale toob õiguskantsler Ülle Madise välja, et avaliku teenistuse seadus ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus on vastuolus põhiseadusega punktides, mis ei arvesta riigivastase kuriteo eest karistatud isikut ja tema toimepandud konkreetset tegu. Sellega nõustub ka kaitsepolitsei.

Põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet ütles, et mõne aasta eest karmimaks muudetud seadused olid tingitud järjest riigireetmiselt tabatud kõrgetest riigiametnikest Hermann Simmist ja Aleksei Dressenist.

Laaneti sõnul on põhiseaduskomisjon küsimusega kursis ja võimalikke seaduste muudatusi arutatakse pärast komisjoni aseesimehe Jüri Adamsi analüüsi ärakuulamist järgmisel nädalal.

"Ja kui me leiame, et see seadusepügal või -pügalad on vaja viia muutmisele, siis põhiseaduskomisjon kõigi eelduste kohaselt algatab sellise eelnõu," lisas Laanet.

Jüri Adams leiab ka, et praegustest seadustest tuleks välja arvata kuriteod, mis on jaotuse järgi toime pandud ettevaatamatusest.

Riigisekretär Heiki Loot ütles oma kirjalikult saadetud vastuses, et kuna tippjuhtide konkursi kuulutab välja minister, siis on Margus Kolga ja teiste riigivastase kuriteo sooritanute ja karistuse ärakandnute võimalik tulevik riigiametis seadusandja otsustada, sest praegu kehtiva seaduse järgi nad avalikus teenistuses töötada ei tohi.

Jüri Adamsi sõnul peab valitsus pidama ilmselt põhimõttelise vaidluse, kas seadust karmistades tehti õigesti või mitte.

Margus Kolga ise jäi "Akltuaalsele kaamerale" kättesaamatuks.

2003. aastal tunnistati Kolga süüdi selles, et ta oli kuue aasta vältel tellinud ligi miljoni krooni eest tõlketöid oma ema firmalt ning tegi töid tellides kõrvalisele inimesele teatavaks riigisaladuse ja pärast kriminaaluurimise käivitamist võltsis ministeeriumi ja tõlkefirma lepingut.

Kolga astus toona kaitseministeeriumi asekantsleri kohalt tagasi, kandis 50 000-kroonise karistuse, kuid jätkas peatselt karjääri riigiteenistuses, kuna seadus seda tollal ei keelanud.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: