Valitsus kiitis heaks 2016. aasta riigieelarve ({{commentsTotal}})

{{1443422909000 | amCalendar}}
Foto: valitsus.ee

Valitsus kiitis tänasel erakorralisel istungil heaks 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, tuleva aasta eelarve kasvab võrreldes tänavusega 4,2%.

Peaminister Taavi Rõivas annab valitsuse nimel riigieelarve homme kell 10 riigikogule üle ning peab kõne.

"Õpetajate palgad, sisejulgeoleku palgad, mitmete teiste selliste kriitiliste sektorite palgad peavad kasvama kiiremini kui üldine palgatase. Me soovime palgakasvuga järele aidata ka kultuuritöötajaid ja sotsiaalhoolekandes töötavaid inimesi, kelle palgatase on teistega võrreldes liiga väike, nii et tegemist on poliitiliste valikutega ja täiesti teadlike poliitiliste valikutega," kommenteeris peaminister Taavi Rõivas "Aktuaalsele kaamerale".

Järgmise aasta riigieelarve maht on 8,9 miljardit eurot, mis on 4,2 protsenti, ehk 358 miljonit eurot suurem kui 2015. aastaks riigieelarvega planeeriti.

Tulusid laekub riigieelarvesse kokku 8,8 miljardi euro eest, mida on 2,4 protsenti rohkem kui aasta varem. Eelarve on 0,6% struktuurses ülejäägis, nominaalselt 0,1% puudujäägis.

Maksukoormus jääb järgmisel aastal ligikaudu käesoleva aasta tasemele ehk 33 protsendile. Tööjõumaksude mõju maksukoormusele kahaneb järgmisel aastal prognoositavalt 0,66 protsendi võrra SKP-st.

Valitsus tõstab õpetajate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate, politseinike ning teiste siseturvalisuse töötajate palgafondi 4 protsenti. Konkreetsed palgatõusud on iga ministeeriumi enda otsustada.

Võrreldes tänavusega makstakse rohkem pensione ja panustatakse rohkem tervishoiule. Riikliku pensioni summa kasvab tänavusega võrreldes 88,9 miljonit eurot. Keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase staažiga inimesel 5,5% ehk 396 euroni, jäädes seejuures tulumaksuvabaks.

Ravikindlustusse suunab valitsus järgmisel aastal 51,8 miljonit eurot rohkem kui tänavu. Kokku kulub ravikindlustusele järgmisel aastal veidi vähem kui miljard eurot. Lisanduvate vahendite eest tagatakse kindlustatud isikutele tervishoiuteenuste kättesaadavus senisel tasemel ja täidetakse tervishoiutöötajate palgakokkulepet.

Kaitsekulud ületavad ka järgmisel aastal 2 protsenti SKP-st, täpsemalt 2,07% suvise prognoosi järgi. Võrreldes tänavusega kasvab kaitse-eelarve 37,1 miljoni euro võrra ehk 9%.

Kahele protsendile lisanduvad liitlaste pideva kohalolu tagamise kulud. Kaitse-eelarve summas 451 miljonit eurot tagab Eesti kaitsevõime arengu ja selle, et suudame vastata muutunud julgeolekukeskkonna väljakutsetele. 2016. aastal jätkatakse uute suurte relvasüsteemide, nagu jalaväe lahingumasinate ja tankitõrjeraketisüsteemide hankimist.

Sisejulgeoleku tugevdamiseks eraldatakse 371 miljonit eurot. Lisaks politsei ja teiste sisejulgeoleku töötajate palgatõusule on 2016. aasta prioriteetideks Eesti idapiiri väljaehitamine, milleks on järgmisel aastal ette nähtud 20 miljonit eurot, kiirreageerimisvõime tugevdamine ning PPA ja päästeameti varustuse uuendamine. Samuti avatakse järgmisel aastal renoveeritud Piusa kordon ja Narva-2 piiripunkt.

Lastega perede toimetuleku parandamiseks ja laste sündi toetava keskkonna edasiarendamiseks kasvavad peretoetused järgmisel aastal kokku 16,1 miljonit eurot ja vanemahüvitised 10,5 miljonit eurot. Esimese ja teise lapse toetus suureneb järgmise aasta 1. jaanuarist 50 euroni. Toetus kolmanda ja iga järgneva lapse kohta on 100 eurot ning eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 240 eurot kuus. Sünnitoetust makstakse kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral 1 000 eurot iga lapse kohta.

Madalapalgaliste toimetuleku suurendamiseks ja nende tööturul hoidmiseks tõstab valitsus tulumaksuvaba miinimumi määra 154 eurolt 170 eurole kuus ehk 1848 eurolt 2040 eurole aastas.

Samuti luuakse madalapalgalistele töötajatele võimalus tagasi saada töötasudelt aasta jooksul tasutud tulumaks. Töövõimereformi rakendumine jaanuarist 2016 toob kaasa vähenenud töövõimega inimestele ja nende potentsiaalsetele tööandjatele mahuka teenuste valiku pakkumise.

Tööjõumaksude langetamine tagab majandusele kasvusõbralikuma maksustruktuuri. Majanduskasvu panustab valitsus pikaajalises perspektiivis, seda eelkõige läbi hariduse tähtsustamise. Seetõttu tõusevad järgmisel aastal õpetajate palgad. Majanduskasvu toetab tööjõu oodatava maksukoormuse alanemine. Samuti langeb lähiaastatel sotsiaalmaksu määr.

Teede ehitusse ja rekonstrueerimisse suunatakse järgmisel aastal 307 miljonit eurot, mida on üle 21 miljoni euro rohkem kui mullu.

Riigi halduskorralduse reformimiseks ning ääremaastumise leevendamiseks järgib valitsus põhimõtet, et valitsussektori tööhõive peab olema proportsioonis tööealise elanikkonnaga.

Järgmisel aastal vähendatakse valitsussektori töötajate arvu 750 võrra. Ühtlasi hoiab ametnike vähendamine valitsemiskulusid järgmisel aastal kokku 13 miljoni euro ulatuses.

Toimetaja: Priit Luts, Liis Velsker



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: