Iseseisvuse pooldajad said Kataloonia valimistel selge võidu ({{commentsTotal}})

Foto: Lluis Gene/AFP/Scanpix

Kataloonia kohalikel parlamendivalimistel said selge võidu iseseisvust toetavad jõud - 135-kohalises kohalikus parlamendis on iseseisvust pooldavatel erakondadel nüüd 72 kohta.

Suurim iseseisvust toetav liikumine Junts pel Si ehk Koos Jah-i Poolt sai 62 kohta. Sellest jääb absoluutse enamuse saavutamiseks siiski väheks. Samas teine iseseisvust toetav erakond, vasakpoolne CUP sai 10 kohta ning kaht erakonda toetas kokku 47,8 protsenti valijatest, vahendasid BBC, Yle ja Reuters.

Reutersi andmetel andis oma hääle 78% valimisõiguslikest kodanikest, keda on kokku umbes 5,5 miljonit.

Riigi suured erakonnad nagu Rahvapartei ja sotsialistid kaotasid kümneid tuhandeid hääli. Ka kärpevastane Podemos sai vaid 9 protsenti häältest.

Kataloonia president Artur Mas i Gavarró tervitas valimistulemust ja kinnitas, et see annab edasisteks sammudeks tugeva mandaadi.

"Meil on palju tööd ees ja me ei kavatse puhata. Meil on demokraatlik mandaat ja teame, mida see tähendab. Teame, kuidas võitsime. Võitsime kõigele vaatamata. Kuid saime võidu ja see annab meile erakordse jõu ja legitiimsuse seda projekti ellu viia. Teeme seda ja austame demokraatlikku mandaati," rääkis Kataloonia president.

Iseseisvuse pooldajad on varem öelnud, et kui nad peaksid valimised võitma, on neil kavas lähima 18 kuu jooksul ühepoolselt iseseisvus välja kuulutada. Samuti rõhutati kogu valimiskampaania ajal, et seekordsed valimised on sisuliselt iseseisvusreferendum.

Iseseisvuse pooldajad on juhtinud tähelepanu ka sellele, et Hispaania keskvõim on järjekindlalt takistanud seadusliku iseseisvusreferendumi korraldamist ning 2014. aasta novembris toimunud referendumi tulemusi Madrid ei tunnista.

Hispaania valitsus on aga teatanud, et valimiste näol on tegu tavapäraste kohalike valimistega, nagu seadus ette näeb, ning mingeid kaudseid tulemusi see anda ei saa.

Hispaania põhiseadus ei luba ühelgi regioonil riigist eralduda ja peaminister Mariano Rajoy on lubanud sellised katsed konstitutsioonikohtus takistada, mistõttu on kolm kuud enne Hispaania üldvalimisi oodata ägedat poliitilist heitlust Kataloonia tuleviku nimel.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy on öelnud, et Kataloonia eraldumine mõjutaks kogu Hispaaniat ning seega oleks demokraatlik, kui iseseisvusreferendumist võtaksid osa kogu riigi elanikud.

Piirkonna eraldumise korral kaotaks Hispaania 16 protsenti elanikkonnast, veerandi ekspordist, viiendiku majandustoodangust ja sadade kilomeetrite ulatuses Vahemere rannikualasid.

Analüütikud usuvad, et iseseisvuslaste võidust hoolimata on kõige tõenäolisemaks tagajärjeks Kataloonia ja Hispaania valitsuse tugevam dialoog. Arvamusuuringute kohaselt soovib suur osa katalaanidest püsida Hispaania koosseisus, kui piirkonnale võimaldatakse maksusoodustusi ja seadusi, mis katalaani keelt ja kultuuri kaitsevad. Küll aga soovitakse võimalust korraldada ametlik iseseisvusreferendum. 

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: