Gasum loobus Soome-Eesti gaasitoru plaanist, Soome valitsus loob projekti jaoks uue ettevõtte ({{commentsTotal}})

{{1443781782000 | amCalendar}}
Foto: AFP/Scanpix

Soome ettevõte Gasum otsustas loobuda Soome ja Eesti vahele rajatava maagaasitoru ehk Balticconnectori projektist.

Samuti ei kavatse Gasum enam ehitada Soome lõunaossa LNG terminali, vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.

Gasumi kinnitusel jõuti pärast analüüse järelduseni, et projektid poleks ettevõtte jaoks kasumlikud.

LNG terminal oli algselt kavas ehitada kas Inkoo valda või Porvoo linna Uusimaa maakonda.

Gasumi hinnangul pole LNG-le ehk veeldatud maagaasile Soome piisavalt turgu. Ettevõtte uuringute kohaselt on Soome gaasiturg oluliselt muutunud võrreldes 2008. aastaga, mil nimetatud projektidega alustati. Maagaas pole enam nii konkurentsivõimeline kui siis ning tarbimine on oluliselt vähenenud, nentis Gasum.

"Lõuna-Soomes tooks sellise ulatusega investeering kaasa gaasi senisest suurema konkurentsivõime langemise," kirjutati Gasumi pressiteates.

Soome valitsus läheb Balticconnectoriga edasi, projekti jaoks luuakse uus riigiettevõte

Soome valitsuse majanduskomisjon otsustas täna, et Soome jätkab projekti ilma Gasumita. Soome-poolsete tööde läbiviimiseks luuakse hanke teostamise eest vastutav riigiettevõte.

Ka Gasum on riigiettevõte - 75% kuulub Soome riigile ning 25% Vene energiafirmale Gazprom.

Soome majandusministri Olli Rehni sõnul on gaasitoru Eestisse oluline, sest see liidaks Soome Euroopa gaasivõrgustikuga ning avaks Soomele ka laiema turu. Nii Soome kui ka Eesti taotlevad projektile Euroopa Liidult toetust.

"Balticconnectori gaasitoru pole võimalik teoks teha ilma märkimisväärse Euroopa investeeringutoetuseta. Soome seisukohalt on hanke teostamise vältimatuks eelduseks, et selle jaoks saadakse 75% ulatuses Euroopa Liidult CEF-investeeringuteotus," märkis Rehn.

Veskimägi: Soome poole juriidiline keha ei oma tähtsust

Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles ERR-i uudisteportaalile, et Soome valitsus on teinud põhimõttelise poliitilise otsuse Balticconnector ehitada ja Eesti ja Soome gaasiturg integreerida.

"Mul on selge arusaam uudistest teiselpool lahte, et soomlased tulevad projektiga kaasa. Milline on Soome-poolne juriidiline keha, ei oma päeva lõpuks meie jaoks erilist tähendust," märkis Veskimägi.

Gasumi väide, et projekt pole tasuv, jäi Veskimäele täiesti arusaamatuks. Projektile tuleb heakskiidu korral EL-ist 75% kaasrahastust ja see täidab Veskimäe hinnangul kindlasti lünga sotsiaalmajanduslikus tasuvuses.

"See osa, mis ei ole EL-i rahaga kaetud, arvatakse tariifi ja võrguettevõtja saab regulaatori poolt reguleeritud tootlust. Seega jääb Gasumi väide mõistetamatuks," lisas ta.

Eesti jaoks tähendab Soome valitsuse otsus eelkõige selgust ja võimalust Balticconnectori projektiga edasi minna.

"Elering, Eesti poolne projekti arendaja on omalt poolt investeerimistaotluse esitanud. Nüüd me oleme mõnda aega pidanud läbirääkimisi Soome osapoolega, et kas ka nemad selle taotlusega ühinevad ja tänane otsus annab kindluse, et Soome nõustub Balticconnectori projektiga ja samuti ühineb selle taotlusega," rääkis majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatar "Aktuaalsele kaamerale".

Alexela Groupi üks omanikke Marti Hääl kinnitas, et ettevõte on valmis kahe nädala jooksul esitama Euroopa Liidule toetustaotluse Eestisse regionaalse LNG-terminali rajamiseks.

Balticconnector koosneb 81 kilomeetri merealusest gaasi ülekandetorust, 22 kilomeetri pikkusest Soome maismaal paiknevast gaasi ülekandetorust ning 47 kilomeetri pikkusest Eesti maismaal paiknevast gaasi ülekandetorust koos gaasivoogusid võimaldavate kompressorjaamadega mõlemal pool Soome lahte.

Balticconnector võimaldab Eesti ja Soome ülekandevõrkude vahelisi gaasivoogusid kuni 7,2 miljonit kuupmeetrit ööpäevas.

Projekti maksumuseks on kavandatud 250 miljonit eurot, millest Eesti osa maksumus oleks 130 miljonit eurot.

Toimetaja: Laur Viirand, Priit Luts, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: