Maksumaksjate liit: riigikogulased vajavad kuluhüvitiste jaoks karmimaid reegleid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Ebamõistlikult suurte autoliisingute hüvitamine pani riigikogu vanematekogu arutama, kas seada parlamendisaadikute autoliisingute kompenseerimisele ülempiir. Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis leiab, et rahvaesindajad vajaks karmimaid reegleid, sest mõni neist unustab, et oma ja riigi rahakott pole päris üks ja sama.

Enamik riigikogulasi kasutavad kuluhüvitisi mõistlikult ja väärikalt. Kuid aruandeid uurides, leiab sealt ka teistsuguseid väärtushinnanguid. Näiteks keskerakondlane Kersti Sarapuu, kes palub kuluhüvitistest korvata luksusmaasturi liisingut. Sest proua Sarapuu sõnul peab ta ju sõitma igasuguste teede peal ja kõikvõimalikes ilmastikuoludes. Mis kõlab natukene absurdselt - sest lumi sajab ühtviisi kõigi inimeste peale ja Eesti teed on kõigi jaoks samamoodi aukus, aga miks siis ühtedel on natukene võrdsemad võimalused kui teistel, küsis "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Riigikogulase jaoks on sõiduk tõepoolest töövahend nagu teisele kiiver või põll. Aga silmapaistvad on erinevused, kui suures osas saab lihtinimene riigikogulasega võrreldes töösõitude pealt soodustusi. Ettevõtja saab maksuvabalt tööautot kasutada 335 euro ulatuses juhul, kui töötaja peab sõidupäevikut. Eestis on üle 100 000 ametiauto ja kõigi sõidetud kilomeetrite päevikusse kandmine kulutab uskumatu hulga töötunde.

"Viies selle rahasse, siis me saame suurusjärgu 50 miljonit eurot, mis on siis ettevõtja kulu. Selle summa ulatuses tegelevad tema töötajad sõidupäevikute täitmisega, mis siis ettevõtjale mingilgi viisil lisaväärtust ei loo," nentis Lemminkäinen Eesti AS juhataja Sven Pertens.

Riik on terve rea selliseid mehhanisme välja töötanud, et kuidas - muuhulgas ka autode liisimisel - maksupettusi tõkestada, selgitab maksumaksjate liit, et vahest kõige teravamini kriibib hinge see, et ühed reeglid ei kehti võrdselt kõigile.

"Tundub, et ka meie valitud rahvaesindajate jaoks on vaja natuke karmimad reeglid paika panna. Sest mõni neist kipub ära unustama, et oma rahakott ja riigi rahakott ei ole ikka päris üks ja seesama asi. Siis peab olema see võimalus, et nad kaevatakse kohtusse, neilt nõutakse see raha tagasi," selgitas Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis.

Kuluhüvitiste kaotamist ettevõtjad ei taha. Aus parlamendisaadik peab saama oma sõidud teha sõltumata partei- või fraktsioonijuhi käsust või keelust. Kuluhüvitised on ettevõtjate hinnangul õige viis seda võimaldada, kuid probleem kerkib siis, kui neid kasutatakse ebaõiglaselt.

Mul on selles mõttes kurb meel tulla tagasi selle juurde, et riigikogu ei olnud valmis oma poliitikute eetikakoodekseid vastu võtma," tunnistas Tartu Ülikooli Eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop.

"Riigikogu peab ise suutma garanteerida, et ka pisiasjades lähtutakse parimast tahtest rahva huvide suhtes. Kui seda head tava ei ole kokku lepitud, ei ole sõnastatud, ei ole seda rahvale teada antud, siis meil on tõepoolest põhjust kahelda, et riigikogu liikmed on pühendunud eetilise poliitika ajamisele," rõhutas ta.

Kui ülikõrged autoliisingud on ebaeetiline, aga siiski seaduspärane samm, siis riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini (KE) juhtum pole kaugel kuluhüvitiste kuritarvitamisest. Ta liisib autot, mida kasutab ta abikaasa, ning mis peamine, Stalnuhhinil endal pole isegi juhiluba ehk õigust autot juhtida.

"Vaat see on midagi, mis väljub minu mõtlemisvõime piiridest. Ma ei kujuta ette, kuidas isegi selle peale tullakse. Vast üks ebameeldivamaid uudised riigikogust terve aasta jooksul," lausus riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE).

Riigikogu juhatus Stalnuhhini tegevust ära keelata ei saa. Demokraatliku valitsemissüsteemi eeldust parlamendisaadiku sõltumatuse kohta ei tohi rikkuda ainult seepärast, et mõni saadik seda õigust sihilikult vääriti kasutab. Siiski, mingi kontroll peab riigikogu juhatusel lihtliikme tegevuse üle olema.

"Siiamaani on olnud veendumus, et selle töö teevad ära see kaamera seal, ajakirjanik siin ja see teadmine, et kõik need kulud on avalikud. Nüüd me näeme, et see ei ole nii. Ja küsimus ongi selles, kas siin saab piiri tõmmata. Minu meelest saab. Ja selle piiri tõmbamiseks me olemegi vanematekogu kokku kutsunud," rõhutas Nestor.

Tõenäoliselt seab vanematekogu kokkuleppelise piiri, millest suuremas summas autoliisingut kuluhüvitistesse kanda ei saa. Aga see on kokkuleppeline ja vastavate piirangute seadusesse kirjutamist riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul ei plaanita.

Siin tuletavad ettevõtjad riigikogule taas meelde võrdsuse põhimõtet. Keegi ei nõua rahvaesindajalt töövahendi kasutamise põhjendamatuid piiranguid. Kuid olgu siis seadus rahva jaoks sama mõistlik, sest ka lihtinimene peab pahatihti tööle sõitma.

"Kas äkki nende jaoks on vaja kehtestada reegleid, et tööandja saaks maksuvabalt hüvitada kõik tööga seotud kulud täies ulatuses mitte ainult riigikogu liikmele, vaid igale tublile Eesti tööinimesele," pakkus Lasse Lehis.

Töösõidud peaks olema kõigile maksusoodustustega ja erasõidud kõigile maksustatud.

"See summa võiks olla proportsionaalne selle auto soetamismaksumusega, süsihappegaasi emissiooniga, või mõne muu mõõdetava suurusega," sõnas Sven Pertens.

Küsimus pole ju rahas, sest 101 inimese rahavalikud riigi majanduskäiku ei mõjuta.

"Sellel on rohkem selline poliitilise sõnumi väärtus, et kuivõrd palju riigikogu liikmed siis tavakodanikest siiski peaksid erinema," ütles Pertens lõpetuseks.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: