Ekspert: välismaale tööle minnes tuleks lepinguid kontrollida
Inimkaubanduse vastu võitleva MTÜ Living for Tomorrow juhataja Sirje Blumberg hoiatab välismaale tööle minnes vahendusfirmade eest, mis vahendustasu küsivad ja vahenduse eest lepingut ei paku. Tööle minnes peaks kontrollima, et oleks leping vahendusfirmaga ja ka tulevase tööandjaga.
Blumberg ütles "Terevisioonis", et kõige tavalisem on pettus, mis algab juba Eestist näiteks läbi vahendusfirma. "Lubatud on ühte, ja kui inimene jõuab kohale, on midagi absoluutselt teistsugust. Paremal juhul ta ei sõidagi siit Eestist välja, sest see pettus ja raha võtmine on toimunud juba siinsamas," lausus ta.
Blumbergi sõnul tuleb ette nii tööalast kui ka seksuaalset ekspluateerimist. "Seal on kombinatsioon väga paljudest asjadest, mis viivad inimese olukorda, kus ta ei saa riigist isegi ära sõita," märkis Blumberg.
"Sisu on inimestel ikkagi esmalt see, et ei saanud palka kätte. Kui me hakkame rohkem rääkima, alles siis tulevad välja need asjad, mida meie peame oluliseks. Aga võibolla meie inimene on niivõrd kannatlik, et ta ei mainigi, millistes tingimustes ta ööbib," rääkis ta.
Blumberg tõi näite töömeestest, kes töötasid Soomes elektriliinide paigaldusega, aga pidid rinda pistma niiske ja ohtliku töökeskkonnaga ning töötama ilma turvavahenditeta. Mehed elasid betoonist punkris ning neil polnud võimalust märgi tööriideid kuivatada. Tööandja vedas üht töötajat auto pagasiruumis.
Teise näitena tõi ta välja loo sellest, kuidas Taanis värbas vahendaja Eestist tööle inimesi, kelle nimele registreeris ta libafirmasid. Tööotsijad sattusid enesele teadmata võlgadesse.
Viimasena rääkis Blumberg naisest, kes läks Soome koristajaks, ent sai tööülesanded, mida polnud võimalik täita.
Hädas naine hakkas koristamas käima ka öösel, et jõuaks oma töö tehtud. Lõpuks ostis naine
ka ise koristusvahendeid.
Ta rääkis, et probleemid algavad suuremalt jaolt vahendusfirmast. Blumbergi sõnul ei tohi mingil juhul vahendusfirmale maksta. Ning vahendusest tuleb sõlmida leping. "Tuleb jätta endale üks põhitõde meelde, et vahendaja on ainult vahendaja. Vahendaja ei ole tulevane tööandja. Vahendusleping tuleks kätte saada Eestis, see läbi lugeda, sobivusel allkirjastada ja ka kontrollida, kas tegemist on ikka registreeritud vahendusfirmaga," sõnas Blumberg.
Ja siis kui inimene juba suundub tööle välisriiki, võiks tal olla käes ka juba tulevase tööandjaga sõlmitud töööleping, ent töölepinguid Eestisse sõlmimiseks ei taheta kuidagi saata.
Blumbergi sõnul ei tasu ühtegi suulist kokkulepet usaldada.
Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõustamisliin Eestis 6607320 saab aastas keskmiselt 500 kõnet.
Toimetaja: Aleksander Krjukov