Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

"Pealtnägija" jälgis Lõuna-Eestis enneolematut Eesti ja Euroopa eriüksuste suurõppust

{{1444238549000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Tänasest "Pealtnägija" loost selgub, et ööl vastu 1. oktoobrit toimus ühe Lõuna-Eesti alevi mahajäetud koolimajas suure saladuskatte all rahvusvaheline suurõppus, kus eriüksused üle terve Euroopa lahendasid väga suurt pantvangidraamat. ELi eriüksuste koostöövõrgustiku Atlas harukordne suurõppus tõi kokku rohkem välismaised "musti maske", kui siin eales käinud on. Kaheksa riigi võitlejad mängisid nelja päevaga Eesti eri nurkades läbi ohustsenaariumid, et tulevikukoostöö oleks õlitatud.

Siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort selgitas, et Atlase koostöövõrgustikku kuulub 28 liikmesriiki ning kaasatud on 37 politsei eriüksust. Koorti sõnul on Atlas Euroopa Liidu politsei nö artikkel viis.

"See tähendab seda, et kui politsei üksused seisavad silmitsi suure hulga probleemidega, näiteks terrorismivastases võitluses, siis on võimalik kutsuda teiste riikide eriüksusi appi," märkis asekantsler.

Lühidalt on see kogu asja iva, miks pärast 2001. aasta terrorirünnakut Ameerikas hakati Belgia politsei eriüksuse SDU eestvedamisel looma koostöövõrgustikku Atlas, mis paneks ühes rütmis hingama kõik vana maailma "mustad maskid". On ju selge, et globaliseerumine, poliitilised ja religiooni konfliktid, majanduskriisid ja põgenike järjest suurenev vool on pannud Euroopa viimase poole sajandi tugevaima surve alla.

Kaitsepolitsei büroo juht Tõnu Miilvee märkis, et hetkel on Eestis terrorismioht madal, kuid ei saa välistada, et mingil hetkel võib Euroopa riikides toimuda terrorirünnakuid.

Erkki Koort tõi näiteks hiljutise Thalyse rongirünnaku, mida võib pidada riigipiire ületavaks. "Üksus või üks riik ei pruugi olla ainus, kes sellega tegeleb ja seetõttu on äärmiselt oluline, et erinevad riigid harjutaks kokku."

Atlase üks idee on tunda terrorismi trende. Kui 2013. aastal toimus Prantsusmaal võrgustiku esimene suurõppus, siis mängiti läbi ohuhinnangutesse kirjutatud kartus: terrorirünnak sõitvas rongis, mis liigub ühest riigist teise. Täpselt kaks aastat hiljem, tänavu augustis, see ka Amsterdam-Pariisi rongis juhtus. Kohutav tragöödia jäi ära tänu rongis juhuslikult sõitnud kahele Ameerika sõjaväelasele, kes eluga riskides Kalašnikovi ja terariistadega terroristi maha murdsid.

"On olemas rünnakud, mis on väga pikalt ette planeeritud ja oodatakse siis soodsaid asjaolusid selle rünnaku läbiviimiseks /.../ ja on ka niiöelda spontaansemad rünnakud, mille ajendiks on mingisugune konkreetne sündmus," rääkis Tõnu Miilvee. Ta tõi näiteks Charlie Hebdo rünnaku, kus oli ajendiks prohvet Muhamedi pilapiltidega konkreetne ajakirja number.

"Kindlasti hetkel me ei saa prognoosida, et läheks lihtsamaks, pigem võib minna keerulisemaks," nentis Miilvee.

Läinud esmaspäeval Eestis alanud Atlase ühisõppuse legend oli sama moodi maha kirjutatud tänase Euroopa igapäevaelu probleemidest, peateemadest ja ohtudest.

"Tuli informatsioon, et Balti riikides tegutsev Süüriast tagasi tulnud võitlejad on siin organiseerinud mingisuguse väikse terrorivõrgustiku ning Leedust ja Lätist olid nad juba röövinud paar nende vaadetele vastukäivate vaadetega poliitikut," selgitas Keskkriminaalpolitsei eriüksuse K-komando juht Hannes Perk õppuste sisu.

Tõnu Miilvee lisas, et "terroristid" üritasid survestada nii Eesti kui ka teiste riikide valitsusi ja samas võtsid oma turvalisuse tagamiseks täiendavalt pantvangi hulga isikuid, kes viibisid tinglikult seminaril. Õppus toimus endises koolimajas.

Esimesed kaks päeva harjutasid politsei ja terrorismivastase võitluse eriüksused kaitseväe polügoonil klassikalisi ülesandeid – laskumine kopterilt, sisenemine hoonesse, võitlus kitsastes siseruumides, pantvangi vabastamine jne.

Üksused Eestist, Soomest, Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Ameerikast moodustasid neljaks päevaks ühisrusika, mille sarnast ei ole veel kunagi kokku pandud mitte ainult Eestis, vaid terves Euroopas. Ja loomulikult ei löödud neli päeva piltlikult öeldes ainult jalaga uksi maha.

"Mitte vähetähtis roll on näiteks läbirääkimismeeskonnal, kes võimalusel võtab terroristidega kontakti ja üritab välja selgitada teatud aspekte. Läbi selle kogutakse ka täiendavat infot, mida on eriüksustel eluliselt vajalik teada," selgitas Miilvee.

Eesti on seni olnud vanajumala selja taga. Üle 20 aasta K-komandos töötanud Hannes Perk ei oska ajaloost nimetada ühtegi kriisi, kus Eesti eriüksused poleks kriisiga ise hakkama saanud. Olukorrad, kus peab kolleegid Lätist, Prantsusmaalt või Poolast appi kutsuma, võivad aga tekkida juba homme!

"Ma arvan, et Eesti eriüksused saavad kindlasti hakkama, lihtsalt ka suurtel riikidel võib olla eriüksusi vaja riigi eri geograafilistes piirkondades ja suuremal hulgal. Ka Euroopas on toimunud mitmed arreteerimised, kus on peetud kinni kümneid ja kümneid terrorismis kahtlustatavaid ja see võib olla moment, kus on vaja kaasata teise riigi eriüksus," ütles Erkki Koort.

Tõnu Miilvee sõnul on eriüksused koolituste käigus läbi mänginud võimalikke stsenaariume, alates niinimetatud Nord-Osti kaasusest. Kümmekond aastat tagasi Moskvas toimunud tragöödia eripära oli Miilvee sõnul see, et see kestis päevi.

"See vajab väga suurt ressurssi hoida kõik need päevad kogu aeg valmiduses nii rünnakrühma, snaipreid. Eesti riigi väiksuse tõttu on need ressursid on ikkagi suhteliselt piiratud," tõdes Miilvee.

Hannes Perki kinnitusel on Eesti ametkondadel olemas ettekujutus, milliste mastaapidega ohtudele suudetakse oma jõududega vastu seista ja millal tuleb mujalt abi kutsuda, kuid seda teavet avalikkusele ei jagata.

Pärast kahepäevast treeningut kaitseväe polügoonil toimus õppuste finaal ühes Lõuna-Eesti mahajä-etud koolimajas, kus terroristid oma pantvange kinni hoidsid ja mida kuue riigi eriüksuse võitlejad lõpuks ööl vastu 1. oktoobrit eri nurkadest ühel ja samal ajal ründasid. Ehtsa lõhkeainega ja värvikuulidega, mille lähitabamus jätab tuntava sinika ja võib lõppeda kiirabis.

Tulemus, et eriüksused suudaksid omavahel kokku mängida, on Erkki Koorti sõnul väga oluline. "Harjutamisel tulebki silmas pidada, et tegemist on erinevatest rahvustest inimestega, kes kasutavad ikkagi natuke erinevat taktikat."

"Kõige keerulisem on kindlasti keel ja see on väljakutse. Aga selleks ongi loodud reeglistik, kuidas hakkama saada," lisas Hannes Perk.

"Pealtnägija" mõistagi lahingu keskele ei pääse, aga läbi ühe Poola eriüksuslase kiivrikaamera saab nii vahetu kogemuse, kui tavainimesel üldse võimalik selleks, et aru saada, kuidas tühi koolimaja terroristidest vabastatakse.

Kõik algab kannatliku passimisega pimedas. Rünnak toimub korraga ja mitmest suunast, läbi uste ja akende. Metoodiliselt kammitakse koolimaja läbi. Kusagil hoones on 10 terroristi, keda kehastavad Eesti eriüksuslased. Uks langeb ukse järel.

Lõpuks on terroristide peidupaik avastatud. Klassiruumi uks saadakse lahti, ent vaadet blokeerib kavalalt selle ette riputatud kardin. Sees on improviseeritud barrikaad, mille tagant sissepiiratud terroristid - eestlased - annavad metsikut tuld. Poolakad vastavad maruliselt. On haavatuid.

Kui suits hajub, loetakse kokku kümme terroristi, keda neli võitlejat jääb valvama. Ülejäänud kammivad hoonet edasi. Kokku kestab ühisõppuse lõpulahing pisut üle 30 minuti. Hoone sisutusest ei jää lõpuks kuigi palju järgi.

Tõnu Miilvee sõnul olid eriüksused tasemel, rahvusvaheline koostöö hea ja pantvangid vabastati. Kaitsepolitseinik märkis samas, et sellele vaatamata on asju, mida tuleks edaspidi partneritega veel harjutada. "Et kui me peame reaalses elus reageerima, oleks see võimalikult efektiivne ja tulemuslik."

Viljandi koolitulistamine ning amokki jooksnud ja hambuni relvastatud äärmuslase tungimine kaitseministeeriumisse on kurvad signaalid, et muu maailma trendid on jõudnud juba Eestisse. Kust võib tulla ja kes võib anda järgmise hoobi? On need Ukrainast tuttavad rohelised mehikesed, kes võivad imbuda üle idapiiri, põgenikevooluga siia imbuvad äärmuslased või keegi veel kolmas? On selge, et neid eriteenistuste hirme avalikkusega ei arutata.

"Küsimus ei ole selles, kas tuleb, vaid millal tuleb. Eks see ongi see, mille jaoks me peaksime valmis olema," resümeeris Hannes Perk.

Toimetaja: Sven Randlaid

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: