Vabaerakond esitas aprillis riigikogule eelnõu, mille mõte oli muuta üleriigiline nimekiri riigikogu valimistel avatuks. See tähendab, et pärast valimisi järjestuvad üleriigilises nimekirjas olevad kandidaadid ümber vastavalt saadud häältele. Põhiseaduskomisjoni otsusel tehti töörühm, mis vaatleb mitmeid valimistega seotud seadusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

IRL on avatud nimekirjade poolt. Erakonna eestseisuse liikme Urmas Reinsalu sõnul tuleb seaduses selgelt paika panna, et parlamenti saavad need inimesed, kes saavad enim hääli ja reastuvad nimekirjas selle järgi ümber ka üleriigilises nimekirjas.

Ka sotsiaaldemokraadid toetavad avatud nimekirju. "Mina pean põhimõtteliselt ebaõiglaseks, kui riigikogust jääb näiteks välja inimene, kes on saanud üle 2000 hääle, aga sisse saab inimene, kes on saanud 500 häält. Selle pärast, et ta on mingisuguses parteilises nimekirjas kõrgemal kohal," ütles erakonna esimees Jevgeni Ossinovski.

Koalitsioonipartneritel on veel puudu Reformierakonna nõusolek. Põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet tunnistas, et Reformierakond pole üheselt veel otsustanud, kas toetada avatud nimekirju.

Laanet ütles, et kui vaadata läbi taasiseseisvumise ajaloo kompensatsioonimandaatidega isikute saamist riigikokku, siis 1992. aastal oli neid 60 ja 2011. aastal 19. "See on langustendentsis," konstateeris Laanet.

Kompensatsioonimandaate jagatakse üleriigilise nimekirja põhjal neile, kes on nimekirjas eespool. Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal meenutas, et enam ei saa kinnisest üleriigilisest nimekirjast 50 häälega parlamenti, seda välistab lävend, mis sõltub valimisringkonna suurusest.

"Põhjus miks kunagi sai see süsteem, nagu üldnimekirjad, loodud, on see, et erinevad erakonnad saaks läbi üldnimekirja tuua parlamenti neid spetsialiste, kes väga suured häältemagnetid ei ole, aga on oma valdkonnas suured spetsialistid," selgitas Toobal.

Keskerakond on avatud üleriigiliste nimekirjade vastu.