Kiievis käivitus Inimõiguste Instituudi juhtimisel krimmitatari avaliku diplomaatia projekt ({{commentsTotal}})

Mustafa Džemilev
Mustafa Džemilev Autor/allikas: ITAR-TASS/Scanpix

Sellel nädalal käivitus Kiievis kaheaastane projekt “Krimmitatarlaste inimõiguste eestkoste avaliku diplomaatia kaudu”, mille eesmärgiks on tõsta rahvusvahelist teadlikkust krimmitatarlastest kui Krimmi ja Ukraina põlisrahvast ning suurendada toetust krimmitatarlastele Euroopa Liidus ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

Projekti juhtpartneriks on Inimõiguste Instituut ja Ukraina-poolseks partneriks Ukraina presidendi voliniku krimmitatari küsimustes (Mustafa Džemilev) büroo. Projekti rahastatakse Eesti välisministeeriumi arengukoostöö programmist, teatas Inimõiguste Instituut.

“See projekt on järjekordne samm maailma teavitamisel sellest, mis meiega toimub okupatsiooni tõttu ning et krimmitatarlaste hävitamine ei ole aset leidnud vaid lähiminevikus. Eesti on ajalooliselt vastutustundlik riik, kes teab oma iseseisvuse hinda. Praegu teeb Eesti konkreetseid jõupingutusi krimmitatarlaste kui Krimmi põlisrahva võitluses oma õiguste ja vabaduste eest”, ütles Mustafa Džemilev, Ukraina presidendi volinik krimmitatarlaste küsimustes.

Mart Nutt, kes on üks projekti ekspertidest rõhutas, et Krimmi ebaseadusliku annekteerimise tulemusel on tõsiselt kannatanud krimmitatarlaste kui Krimmi põlisrahva inimõiguste kaitse ning ohtu on seatud krimmitatari kultuuri, keele ja elulaadi säilimine. “Tulenevalt sarnastest kogemustest lähiajaloos ning põlisrahvaste õiguste olulisest Eesti inimõiguste agendas on igati põhjendatud Eesti riigi ja kodanikuühiskonna toetus krimmitatarlastele nende inimõiguste eestkostel praegusel raskel ajal.”

Kiievis toimunud pressikonverentsil rõhutas Ukraina poolse partneri esindaja, krimmitatarlaste rahvuslik liider Mustafa Džemilev projekti olulisust laiemas poliitilises kontekstis: “Sellel projektil saab olema suur tähendus Krimmi probleemi üldisemal valgustamisel ning Ukraina territoriaalse terviklikkuse tagamisel”.

Projekti eksperdi, ÜRO Põlisrahvaste Püsifoorumi aseesimehe Oliver Loode sõnul mõjutab avalik diplomaatia otseselt krimmitatarlaste võimalusi seista oma rahva inimõiguste eest: “Mida rohkem maailm teab krimmitatarlastest ja mida rohkem neil on rahvusvahelisi liitlasi, seda raskem on okupatsioonivõimudel rikkuda krimmitatarlaste kui põlisrahva inimõigusi”.

Projekti raames on kavas krimmitatari avaliku diplomaatia strateegia koostamine, krimmitatari kui põlisrahvast tutvustava stendinäituse ja videoklipi tootmine ning infoseminaride läbiviimine rahvusvahelistes organisatsioonides, sh Euroopa Liidu institutsioonides ja liikmesriikides. Tänu projektile tugevneb krimmitatarlaste võimekus teostada avalikku diplomaatiat senisest tõhusamalt ja tulemuslikumalt.

Lisaks Ukraina presidendi krimmitatari asjade voliniku büroole on koostöövalmidust seoses projektiga avaldanud krimmitatari Medžlise esindajad ning Ukraina informatsioonipoliitika minister Yurii Stets. Projekt on kavandatud kaheaastasena ja lõpeb 2017. aasta septembris.

Toimetaja: Heikki Aasaru



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: