Hinnangud Eesti varimajanduse osakaalule erinevad sõltuvalt metoodikast kordades ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Majandusteaduses iseloomustatakse varimajanduses aset leidvaid tegevusi kolme tunnuse järgi:  1) kas tegemist on legaalsete või illegaalsete toimingutega;  2) kas tegemist on rahaliste või mitterahaliste tehingutega; 3) kas üritatakse maksudest kõrvale ho
Majandusteaduses iseloomustatakse varimajanduses aset leidvaid tegevusi kolme tunnuse järgi: 1) kas tegemist on legaalsete või illegaalsete toimingutega; 2) kas tegemist on rahaliste või mitterahaliste tehingutega; 3) kas üritatakse maksudest kõrvale ho Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Eelmisel aastal moodustas varimajandus Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) erinevate metoodikate järgi 3–26%.

Nii suur kõikumine hinnangutes tuleneb statistikaameti vanemanalüütiku Robert Müürsepa sõnul seetõttu, et varimajandus on keeruline majandusnähtus, mille puhul ei ole uurijad alati üksmeelel, mida varimajanduse all silmas pidada ja kuidas seda mõõta.

Statistikaamet hindab varimajandust ühe komponendina rahvamajanduse arvepidamises sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvestamisel.

"Me püüame ametlike andmete põhjal tabada varimajanduse rahaliste tehingute osa, mille peamisteks elementideks on varjatud tööjõud, salakaubandus, ümbrikupalk ja maksupettused (käibemaks, jootrahad, erisoodustus)," selgitas Müürsepp ameti blogis.

Kui veel sajandi alguses moodustas varimajandus SKP-st üle 7%, siis viimastel aastatel on see püsinud 3–4% vahel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel teostab iga-aastaselt varimajanduse uuringut Eesti konjunktuuriinstituut.

Nemad keskenduvad oma tarbijapaneeli küsitlustes ümbrikupalgale ja eratarbimisele. Varimajanduse osakaalu inimeste kogukulutustes on nad viimase viie aasta jooksul hinnanud vahemikku 6–9%.

*Robert Müürsepp: "Tegelik tõde peitub ilmselt kõigi nende tulemuste vahepeal. Statistikaameti ja Schneideri tulemusi võiks ehk pidada hinnangu piirideks."

Ettevõtjate seas viib küsitlust läbi aga Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias (SSE Riga), kus uuritakse kuivõrd tunnetavad Baltikumi ettevõtjad varimajanduse olemasolu enda valdkonnas.

Nende andmetel moodustavad olulisema osa Eesti varimajandusest ümbrikupalgad (49,5%), varjatud tööjõud (29%) ja ettevõtjate varjatud tulu (21,1%). 2014. aastal hindasid nad Eesti varimajanduse 13,2%-le SKP-st.

Drastiliselt teistsuguse tulemuseni on aga jõudnud Austria majandusprofessor Friedrich Schneider, kes kasutab oma uurimistöös matemaatilist mudelit.

Kasutades varimajandust mõjutavaid kaudseid näitajaid (maksukoormus, bürokraatiakoormus, avalike teenuste kvaliteet, maksumoraal, töötus, SKP elaniku kohta jne), modelleerib ta varimajandust kogu maailmas.

Schneideri arvutuste järgi on Baltikumis üks Euroopa suurimaid varimajandusi – Eestis moodustab see 2015. aastal 26,2% SKP-st. Samas tasub meeles pidada, et Schneider hindab kõigi arenenud riikide varimajandust suuremaks, kui seda teevad teised allikad.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: