Tsahkna: mitte võõraviha, vaid alalhoiuinstinkt muudab pagulasküsimuses ettevaatlikuks

{{1444728692000 | amCalendar}}
Foto: Martin Dremljuga/ERR

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul on talle täiesti arusaadav, miks suur osa Eesti inimestest ei ole valmis avasüli immigratsioonilainele vastu minema.

"Rahva ettevaatlik reaktsioon ei ole viha, vaid see on alalhoiuinstinkt. Kõige valem tee on hakata kohut mõistma, kes on õigem eurooplane ja kes on suurem eestlane, kes armastab rohkem pagulasi või kes neid rohkem neab," ütles Tsahkna (IRL) rändepoliitika arutelul riigikogus.

Ta tuletas meelde, et Eesti rahvas on hakkama saanud keerulisemategi aegadega, mil meid on valitsenud võõrad jõud, kui Eestisse toodi meie arvamust küsimata sisse sadu tuhandeid inimesi, kes ei osanud meie keelt ega pidanud meie kommetest.

"Need jäljed on meie ühiskonnas veel tänagi, kuid sügavamad jäljed on meie meeltes," ütles sotsiaalkaitseminister ja märkis, et lahendus seisneb selles, kuidas me väikese rahvana sellest suurest segaduste ajast läbi tuleme nii, et me säilitame oma väärikuse ja rahva ühtsuse.

Tsahkna sõnul tuleb ausalt välja öelda, et Euroopa Komisjoni plaan rakendada Euroopa sisene pagulaste ümberjagamise mehhanism ei ole lahendus Süüria põgenike probleemile.

"See ei ole lahendus nendele 12 miljonile inimesele, kes on sõja eest põgenemas oma kodudest. Neid inimesi aitab Lääne reaalne sekkumine stabiilsuse saavutamiseks ning tegelik, mastaapne abi piirkonna pagulaslaagrites," rõhutas IRL-i esimees.

Pagulaste ümberpaigutamine on tema sõnul Euroopa-sisene solidaarsusakt, millega leevendatakse mõne riigi migratsioonikoormust ja nii tulebki sellesse suhtuda.

Tsahkna esitas saadikutele mitu avatud ettepanekut. Neist esimene oli, et Eesti peab jätkama konservatiivset immigratsiooni-, keele- ja kodakondsuspoliitikat: soodustada nende inimeste Eestisse elama asumist, kes on valmis ning võimelised panustama Eesti arengusse, ja hoida nende inimeste Eestisse tulemine, kes tulevad siia halbade kavatsustega ja on ohuks riigi julgeolekule või sotsiaalsele toimimisele.

Tsahkna sõnul on määrava tähtsusega, et Euroopa Liit kehtestaks viivitamatult tõhusa kontrolli Shengeni välispiiride üle, panustaks pagulaste abistamisele kriisikollete pagulaslaagrites ning saadaks Euroopast välja siia illegaalselt saabunud majandusimmigrandid.

Eesti peab Tsahkna hinnangul oma riigis kehtestama lisaks juba ettenähtud immigratsioonikvoodile ka vabatahtlikul alusel ümberpaigutatavate ja ümberasustatavatele pagulastele vastuvõtmise piirarvu, et anda kindlus, kus asub meie suutlikkuse piir.

Samuti peaks Eesti Tsahkna hinnangul kehtestama nimekirja riikidest, mille kodanikud ei vaja kaitset ja kellele ei anta varjupaika, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tema sõnul peaksid Eestilt rahvusvahelise kaitse saanud inimesed läbima kohanemisprogrammi, õppima suhtlema eesti keeles ning neile antakse aastane elamisluba, mille pikendamine sõltub sellest, kuidas neil aasta jooksul on edenenud ja kuidas nad on austanud siinset korda. Õigukaitse saanud isikud saadetakse koju siis, kui nende kodumaal on jälle kõik stabiilne.

Tsahkna ütles, et valitsusel on küll tegevuskava pagulaste vastuvõtmiseks, kuid see on pigem tehniline. Tema ettepanekud on selleks, et poliitikud leiaksid konsensuse. "Et meil oleksid oma põhimõtted ja oma tee ees, kuhu suunas me liigume, kus on meie piirid ees, kust me edasi ei lähe," rääkis ta.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: