Kohalik ajakirjandus teatas juba varem, et rahvusvahelise uurimisrühma hinnangul tulistati lennuk 298 reisijaga pardal alla Venemaal valmistatud raketisüsteemiga Buk. Täna avaldatud raport ei öelnud aga otseselt midagi juhtumi süüdlaste kohta, sest sellist volitust lennuõnnetuste uurimist puudutavad rahvusvahelised reeglid ohutusametile ei anna. Seega keskenduti raportis tehnilistele detailidele, vahendasid BBC, Reuters, Yle jt.

Kell 14.15 alanud otseülekannet pressikonverentsist oli võimalik jälgida SIIT ja SIIT. Raportiga saab täismahus tutvuda SIIN. 

Pressikonverentsi ingliskeelse osa video:

Hollandi ohutusameti video:

Täpsemalt sooviti raportis anda vastused järgnevatele küsimustele:

* miks lennuk õhus katki läks? Vastus: lennukit tabas Buk-süsteemi raketiseeria 9M38 lõhkepea 9N314M.

* miks lennuk lendas konfliktipiirkonna kohal? Vastus: kõik lennuliiklust korraldavad osapooled, nii lennufirmad kui ka Ukraina võimud, alahindasid ohtu.

* miks pidi osa inimesi ootama neli päeva, et saada teada, kas nende lähedased olid lennuki pardal? Vastust pressikonverentsil ei antud, reisijate lähedaste informeerimist analüüsitakse teises raportis.

* kui palju said reisijad ja meeskonnaliikmed viimasel hetkel aru, mis parajasti toimub? Sealhulgas ka mitmeid leinajaid painav küsimus - kui palju nende lähedased enne surma kannatama pidid? Vastus: väidetavalt ei pidanud lennukis viibinud inimesed enne surma piinlema, sest kaotasid kiirelt teadvuse.

Hukkunute lähedased, kes olid dokumendiga juba varem tutvunud, on ajakirjanikele rääkinud, et viimasele küsimusele antakse raportis vastus, mis neid rahuldab. Ehk võimalus, et lennukis olnud inimesed enne surma palju kannatasid, olevat üsna välistatud.

Sugulased kinnitasid ka seda, et süüdlast raportis välja ei tooda ning selleks tuleb oodata järgmisel aastal avaldatavaid prokuratuuri uurimistulemusi.

Joustra: piirkonnas esinevat ohtu alahinnati

Ohutusameti juht Tjibbe Joustra kinnitas pressikonverentsil, et uuringu tulemuste kohaselt tulistati lennukit raketisüsteemist Buk. Venemaal toodetava 9M38-raketi 9N314M-lõhkepea plahvatas lennuki esiotsa vasakul poolel ja selle tulemusena rebenes lennuki esiots lahti. Nii lennuki rusudest kui ka surnukehadest leiti raketiplahvatuse jälgi.

Rakett saadeti teele Ida-Ukrainast, umbes 320 ruutkilomeetri suuruselt alalt. Kes aga konkreetset tulistamiskohta kontrollis, ei osatud (või pole volitust) öelda.

Uurimisrühma kalkulatsioonide alusel tehti kolm simulatsiooni - Hollandi ohutusameti, Ukraina ja Venemaa poolt. Kuigi simulatsioonide tulemused on võrreldavad, pole ohutusametil selle küsimuse edasiseks uurimiseks ja kommenteerimiseks mandaati, tunnistas Joustra.

Raport lükkas sisuliselt tagasi varasema Venemaa väite, et lennukatastroofi põhjustas Ukraina sõjalennukist tulistatud õhk-õhk tüüpi rakett. OVV hinnangul on tõendite alusel võimalik kinnitada vaid üht versiooni - Buk-raketi tabamust.

Joustra rõhutas, et ükski lennundust kontrolliv osapool - ei lennufirma ega Ukraina lennukontroll - ei arvestanud piisavalt piirkonnas esineva ohuga ning seetõttu ei suunatud ka lennukit teisele marsruudile. Juhtum peaks seega olema muuhulgas ka õppetunniks, kuidas tsiviillennunduse valdkonnas tuleks konfliktipiirkondade kohal lendamisse suhtuda.

Lennufirmad oleksid pidanud ohtudega arvestama, kuid ikkagi lendas 14.-17. juulini samast piirkonnast üle 61 firma reisilennukeid, nentis Joustra ja märkis, et lennuliikluse peatamiseks nimetatud piirkonnas oli piisav põhjendus igati olemas. Varem oli seal alla tulistatud juba 16 sõjalennukit ja helikopterit ning Ukraina võimud oleksid pidanud õhuruumi lahingutegevuse kohal sulgema.

Pressikonverentsi toimumiskohas Gilze Rijeni õhuväebaasis sai täna näha ka lennuki vrakki, mille Hollandi uurijad olid sündmuskohalt leitud tükkidest kokku pannud.

Ukraina asepeaminister Hennadii Zubko teatas kommentaariks, et täna avaldatud Hollandi raport on kooskõlas Kiievi enda uurimistulemustega. Hollandi peaminister Mark Rutte aga ütles, et raporti näol on tegu olulise osaga käimasolevast kriminaaluurimisest.

Juhtumit uurib ka Hollandi prokuratuur

Paralleelselt uurib juhtumit ka rahvusvaheline uurimisrühm, mida juhib Hollandi prokuratuur. Selle juurdluse tulemused avaldatakse hiljem, võimalik, et lõplikult alles mitme kuu pärast.

Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysian Airlinesi lennuk kukkus Donetski oblastis alla 2014. aasta 17. juulil. Kõik Boeing 777-200ER pardal olnud 298 inimest hukkusid. Nende seas oli kõige rohkem Hollandi kodanikke - 196 inimest. Seetõttu juhib ka rahvusvahelist uurimisrühma Holland.

Kohe pärast juhtunut jõuti veendumusele, et reisilennukit tulistati, samas süüdlase osas on seisukohad radikaalselt erinevad. Ühe võimaluse eriarvamusteks annab ka asjaolu, et Buk-raketisüsteeme on nii Venemaa kui ka Ukraina relvastuses. Samuti raskendas rahvusvahelist uurimist see, et sündmuskoht oli nn separatistide kontrolli all ning sõjaolukorrale viidates ei lastud välismaistel uurijatel seal esialgu töötada.

Lääneriigid ja Ukraina on tulistamises süüdistanud Kremli-meelseid separatiste või isegi viimaste hulgas võitlevaid Venemaa kaadriväelasi, sest Buk-rakettide kasutamine eeldab vastavat väljaõpet. USA luureametnikud on öelnud, et raketirünnak toimus "tänu asjaoludele, mida Venemaa aitas luua" ning kõige tõenäolisem versioon on see, et Kremli-meelsed võitlejad pidasid reisilennukit valitsusvägede sõjalennukiks. 

Hollandi uurijad on varem öelnud, et reisilennuk sai õhus tabamuse ning et sündmuskohalt olevat leitud Buk-raketi tükke. Tehniline või inimlik eksitus lennuki meeskonna poolt olevat välistatud.

Venemaa on aga väitnud, et rakett olevat tulistatud välja Ukraina poolt kontrollitud territooriumilt. Venemaa meedias on liikunud ka teisi versioone, näiteks reisilennuki tulistamine Ukraina õhuväe poolt, mis kõik süüdistavad juhtunus Kiievit.

Näiteks Buk-süsteeme tootev Vene kontsern Almaz-Antei korraldas äsja pressikonverentsi, kus jõuti taas kord järeldusele, et rakett tulistati välja Kiievi poolt kontrollitud alalt. Lisaks öeldi, et tegemist oli raketitüübiga, mille tootmine lõpetati 1986. aastal ja mida praegu kasutatakse vaid Ukraina relvajõududes. Seega pole Venemaa nõus Hollandi raporti väidetega, mis käsitlevad raketi ja lõhkepea tüüpe.

ÜRO julgeolekunõukogus sooviti juulis luua lennukatastroofi uurimiseks rahvusvahelist tribunali, kuid Venemaa esindaja kasutas vetoõigust ning see plaan jäi esialgu pooleli.