"Kahjuks tuleb nentida, et hoolimata Venemaa korduvatest ja põhjalikest katsetest suunata uurimist nii, et see oleks arusaadav ja erapooletu ning võtaks arvesse ka kogu meie poolt esitatud informatsiooni... on tegu ilmse katsega jõuda kallutatud kokkuvõtteni ning täita sellega poliitilist tellimust," vahendasid Reuters ja Interfax Rjabkovi sõnu.

Asevälisminister lisas, et Moskva on endiselt valmis tutvustama kõiki enda valduses olevaid tõendeid.

Nn Donetski Rahvavabariigi "asekaitseminister" Eduard Bassurin aga kordas juba varem esitatud väiteid, et nende võitlejate käes polnud lennuintsidendi ajal Buk-raketisüsteeme.

Hollandi ohutusameti (OVV) raporti kohaselt tabas 2014. aasta suvel Ida-Ukraina kohal lennanud Malaisia reisilennukit raketisüsteemi Buk rakett, mis tulistati välja 320 ruutkilomeetri suuruselt alalt Ida-Ukrainas. Milline konflikti osapool aga konkreetset tulistamiskohta kontrollis, raportis ei öelda, sest sellisteks järeldusteks pole OVV-l mandaati. Nimetatud küsimusele peab vastuse andma hetkel veel kestev kriminaaluurimine, mida juhib Hollandi prokuratuur.

Lisaks rõhutati raportis, et kõik lennuliikluse eest vastutavad osapooled - nii lennufirmad kui ka Ukraina võimud - alahindasid konfliktist tulenevat ohtu tsiviillennundusele ning piirkonnas oleks pidanud lennuliikluse peatama. Hollandi uurijate hinnangul on tegu olulise õppetunniga ka tuleviku jaoks ja see aitab järele mõelda, kuidas tsiviillennundust konfliktipiirkondades korraldada.

Kuigi raportis otseselt süüdlast esile ei tooda, häirib Venemaad asjaolu, et Hollandi uurijate kinnitusel tabas reisilennukit rakett tüübiga 9N314M, mida toodetakse Venemaal. Moskva nimelt väidab, et tabanud rakett oli vanemat tüüpi, mida kasutavad hoopis Ukraina relvajõud.

Relvatootja: rakett tulistati välja Ukraina kontrolli all olevast külast

Malaisia reisilennuk alla Vene riigile kuuluvas relvafirmas Almaz-Antey toodetud raketiga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Täna korraldas firma juhtkond Moskvas pressikonverentsi, kus märgiti ERR-i ajakirjaniku Neeme Raua sõnul, et 7. oktoobril toimus spetsiaalne raketikatse. Lisaks on tehtud arvutisimulatsioone, veendumaks, kust rakett välja tulistati. Ettevõtte sõnul ei saanud see nende katsete põhjal kindlasti toimuda venemeelsete separatistide käes olevalt territooriumilt, vaid Ukraina kontrolli all olevatel aladelt. Seega on Moskva arvates lennukatastroofis süüdi Ukraina.

"Meie katse tulemused aitavad täielikult tagasi lükata Hollandi komisjoni järeldused raketi tüübi ja väljatulistamise koha kohta. Täna saame öelda kindlalt ja näitame seda oma presentatsioonis, et Malaysian Airlines'i lennukit Boeing 777 tabas BUK-süsteemi rakett. Mis tähendab, et tabas 9M38 tüüpi rakett, mis tulistati välja Ukraina kontrolli all olevast Zaroštšenske külast," rääkis Vene riikliku relvafirma Almaz-Antey peadirektor Jan Novikov.

Vene välisminister Sergei Lavrov teatas juba eile, et Moskva ei kavatse kommenteerida hollandlaste raportit. Ta avaldas kahetsust, et selle koostamisel ei tehtud piisavalt rahvusvahelist koostööd. Lisaks märkis Lavrov, et Venemaa on ainus riik, kes on avaldanud lennuõnnetuse kohta kosmoses tehtud fotod.

Ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov märkis, et kahjuks ei kaasatud Moskvat hollandlaste juhtimisel tegutsenud rahvusvahelisse uurimisgruppi.

Venemaa jäika positsiooni lennukatastroofi uurimise suhtes näitab aga fakt, et Moskva vetostas juulis New Yorgis ÜRO Julgeolekunõukogus lennuõnnetuse kohta arutlusel olnud resolutsiooni.