Ekspert: rassisimivastase komisjoni raport Eestile ei ole lõimumise vallas täpne ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mart Rannut
Mart Rannut Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eile avaldatud Euroopa Nõukogu rassismivastase komisjoni raport ei suuda Eesti lõimumisega seotud teemasid peensusteni mõista, sestap ei ole üldiselt positiivse tooniga raportist lõimumise valdkonnas väga palju uut kõrva taha panna.

Eesti on teinud küll märgatavaid edusamme venekeelsete vähemuse integreerimisel, kuid siiski ei ole vene koolide 60-protsendilisele eestikeelsele õppele üleminek läinud piisavalt hästi, poliitikute sõnavõtud jäänud kriitikata ja puudub ülevaade vihakõne õigusrikkumistest, võttis raporti lõimumispeatüki põhilised teesid kokku inimõiguste instituudi ekspert Mart Rannut Vikerraadio saates "Uudis+".

Rannuti sõnul võib raportit lõimumist erinevatelt külgedelt käsitlemisest hoolimata pidada nõrgaks ja viidata ka komisjoni kohtunikest liikmete ebapädevusele.

Näiteks on raportis esitatud märkus, et siinsed võõrkeelsetele mõeldud eksamid on võrreldes teiste maade eksamitega oluliselt raskemad. "See ei vasta tõele. Juhitakse tähelepanu ka sellele, et kui inimesed kipuvad eesti keelt unustama, tuleb neil teha uus keeleeksam. See on küll õige, aga ei saa mõista diskrimineerimisena," lausus ekspert.

Eesti eksperdile valmistas pettumust ka see, et raporti koostajatele jagatud selgitused ei ole kõik aruandesse jõudnud, mistõttu ei osata ka täpselt siinset konteksti mõista. Näiteks ei ole seal mainitud, et eesti keele kasutamine on siinne inimõigus ja ei ole võimalik, et teenindaja või arst eesti keelt ei oska. "Sellised märkused on kahjuks siit välja jäänud," lausus Rannut.

Lisaks jäi eksperdile raportist silma, et analüüsi koostamise infoallikatena on kastutatud muu hulgas kahtlase kvaliteediga Vene organisatsioonide kirjutisi. Samas on kaasatud ka mõned lõimumisteemalised Eestis tehtud teadustööd. Põhiliselt koosatakse raport aga dokumentide, intervjuude ja kohtumiste põhjal. Komisjon vestles möödunud aasta lõpul siin erinevate organisatsioonide ja riigiametnikega.

Üldiselt positiivses toonis raport

Rannuti sõnul kiidavad raporti koostajad, et Eesti pingutused venekeelse vähemuse integreerimisel ja kodakondsuseta inimeste vähendamisel on vilja kandnud. "Seega nii huvitav kui see ka ei ole: osaliselt negatiivsed ja positiivsed teemad kattuvad, kuid rõhk on eelkõige lõimumisel," rääkis Rannut.

Positiivseks märgiti raportis ka möödunud aastal muudetud kodakondsuse seadus. Olgugi, et selle mõju täpselt mõõta ei saa, on selge, et vanematel inimestel on nüüd lihtsam kodakondsust taotleda, rääkis ekspert. Ka see, et Eestis enam kodakondsuseta lapsi ei sünni, on komisjoni raportis märkinud positiivse arenguna.

"Tegelikult ei sündinud neid ka enne palju - viimase 15 aasta jooksul natuke üle 800 ja lähiaastatel peaks arv jõudma paari üksiku lapseni aastas. Seega, kui laps sünnib, antakse talle automaatselt Eesti kodakondsus ka siis, kui vanematel seda pole," lausus Rannut.

Viiendat korda koostatud raportis nenditakse, et Eesti on mustlastega seotud küsimused suutnud lahendada.

"Eelmistel kordadel saime sarjata just selle eest, et mustlastega seonduvat tuleb tikutulega otsida. Seekord saime kiita, et oleme korraldanud näitusi ning et mustlaslapsed ei õpi enam ilma vastava diagnoosita erikoolides," selgitas Rannut. Ta meenutas, et möödunud korral ilmnes komisjoni uurimustest, et mitmed mustlaslapsed oldi pandud erikooli tõenäoliselt vaid seetõttu, et seal antakse kolm korda päevas süüa.

Eesti häbiplekid - kommentaariumid ja poliitikute sõnavõtud

Venekeelsete piirkondade kõrgem töötustase ja vene koolide vaevaline üleminek 60-protsendilisele eestikeelsele õppele - need on Rannuti sõnul kaks tuntavalt negatiivset teemat.

Lisaks valmistab Euroopa hindajatele muret, et Eesti portaalides on palju rassistlikke märkusi, kommentaare. Ka poliitikute sõnavõtud on jäänud vajaliku reageeringuta.

"Konkreetselt on poliitikute puhul juttu ühe eelmise rahandusministri sõnavõttu teise ministri suhtes. Samuti mainitakse ühe EKRE liikme väljaütlemisi," markeeris Rannut.

Antisemitismi teema all tuletatakse meelde neli aastat tagasi korraldatud näitust, kus oli esitatud ka kurikuulsate juurtega sõjaroimar Alfred Rosenberg.

"See, et näitusel pannakse üles Alfred Rosenbergi pilt ja raamat, ei ole inimõiguste ega seaduse rikkumine, aga kontekst peab võimaldama vahet teha, mis on kuulus ja mis kurikuulus," selgitas ekspert.

Euroopast vaadates tekitab Eesti puhul muret ka see, et vihakõne kaebusi laekub vähe ning süstemaatiline andmekogumine näiteks LGBT kogukonna või vihakõnega seotud õigusrikkumiste kohta puudub. Niisamuti paistab Rannuti sõnul, et "Eesti paksu nahaga politsei" ei kipu iga halva sõna kohta uurimist algatama, mis omakorda peegeldab vähest reageerimist vihakõnele.

Vaenulikust kõnest rääkides soovitatakse vahetada ka terminit. "[Sõna] vihakõne ei eelda seda, et inimene peab olema vihane. Vastupidiselt: inimene võib hoopis teisele halvastiütlemist nautida ja seetõttu oleks korrektsem kasutada terminit vaenukõne. Praegune termin on selgelt eksitav," ütles ekspert.

"See [raport] on ikkagi kaugelt Euroopast vaadatud pilk Eestile," sõnas Rannut, kelle hinnangul ei saagi oodata, et vaid pooleteist-tunnise kohtumisega suudetaks Eesti lõimumispoliitikat peensusteni analüüsida. "Üldjoontes on raport positiivne ja on tore, et Eestist räägitakse ja meile viidatakse," lausus ta, lisades, et raportis leidub ka tähelepanekuid, mida ei tohiks silmist mööda lasta.

Rassismivastase komisjoni raport analüüsib riigis esinevaid probleeme ning arenguid rassismi, sallivuse ja vähemuste teemadel. Komisjonil on raportit kirjutades kohustuslikud katmist vajavad teemapunktid.

Lisaks Eestile said oma raporti ka Austria ja Tšehhi.

Toimetaja: Greete Palmiste

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: