Eesti kodakondsusest vabastatud Dressen esitas vastava avalduse ise kuu aega enne väljavahetamist ({{commentsTotal}})

{{1444883941000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Valitsus vabastas tänasel istungil riigireetur Aleksei Dresseni Eesti kodakondsusest. Sellekohase ettepaneku tegi siseminister Hanno Pevkur.

Valitsuse pressiesindaja Ave Tampere ütles ERR-i uudisteportaalile, et Eesti kodakondsusest vabanemiseks avaldas soovi Dressen ise, kes esitas vastava avalduse käesoleva aasta 31. augustil ehk kuu aega enne väljavahetamist Eston Kohveri vastu.

2012. aasta juulis mõistis Harju maakohus Dresseni süüdi riigireetmises ja ametialase teabe edastamises ning määras karistuseks 16 aastat vangistust. Dressen töötas 19 aastat kaitsepolitseis, FSB värbas ta sajandivahetuse paiku.

Kuigi siseminister Hanno Pevkur lubas oktoobri alguses, et esitab tänaseks valitsusele ettepaneku Aleksei Dressenilt ära võtta Eesti kodakondsus, siis tehti seda ikkagi kodakondsuse seaduse paragrahvi 27 alusel, mis lubab valitsusel isiku kodakondsusest vabastada, kui ta seda soovib.

Valitsuse pressikonverentsil Dresseni kodakondsusest vabastamise teemal napisõnaliseks jäänud Pevkuri sõnul ei olnud tegemist riigireeturile osutatud teenega, mis lubaks Dressenil taotleda uut passi, sest sarnaselt Eesti seadusele ei luba ka Vene kodakondsusreeglid inimesele topeltkodakondsust.

Pevkur toonitas, et tegemist oli valitsuse otsusega, kuna FSB-le salastatud teavet edastanud ja seeläbi Eesti riigi reetnud Dressen ei vääri Eesti kodakondsust. "See, mis ta oma eluga peale hakkab, on tema asi ja kui Vene riik otsustab talle kodakondsuse anda, siis on see Vene riigi õigus," märkis Pevkur.

Justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul peaks kodakondsuse ära võtmine olema karistuse automaatne osa, kui naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud isik tõstab käe selle riigi vastu nii nagu Dressen seda tegi. "See on kindlasti koht ka seaduses, kus antud protseduur peaks olema antud selgemalt kirja pandud," leidis Reinsalu.

Toimetaja: Allan Rajavee



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: