Sisekaitseakadeemia rektor näeb probleemi vene, mitte eesti keele oskuses ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1444887317000 | amCalendar}}
Katri Raik
Katri Raik Autor/allikas: riigikogu

Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik ütles, et kooli jõudvad vene noored saavad eesti keeles õppimisega hästi hakkama, pigem on probleemiks tulevaste ametnike venekeeleoskus.

"Vene noored, kellega olen sisekaitseakadeemias kokku puutunud, oskavad korralikult eesti keelt. Eesti noored seevastu ei oska vene keelt: ei saa hakkama kadetina, vanglaametnikuna," rääkis Raik riigikogus toimunud julgeolekukonverentsil.

Raik tõi debatil, mis käsitles ühiskonna sidususe mõju julgeolekule, esile fakti, et venekeelsetest noortest läheb kõrgkooli vaid 50%, eestlastest aga 70%.

"Teema on tõsine. See on kõigi väljakutse," ütles Raik ja lisas, et sisekaitseakadeemia viib vene õppekeelega koolides läbi keelekursusi, mille lõpus on õpilasel võimalus sooritada eesti keele testimine akadeemiasse sisseastumiseks.

"Eesti on nii väike riik, et kui igaüks teeb igas kuus ühe heateo eestivene noorte heaks, saab Eesti paremaks," ütles rektor.

Raik ütles, et akadeemiasse kandideerijate seast on kolmandik lõpetanud vene kooli, õppima jõudnutest vaid iga kümnes. "Ei tulda katsetele, ei usaldata ennast. Tuleb tulla katsetele," julgustas ta.

Rektor tuletas meelde, et sisekaitseakadeemiasse õppima asumine on keerulisem kui teistesse kõrgkoolidesse, sest läbida tuleb taustakontroll, tervisekontroll, keelekatsed ja kehalised test.

Kõige rohkem kukutakse läbi kehalistel katsetel, seda nii eesti kui vene noorte seas.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: