Analüütikud kahtlevad, kas Süüria jagamine kujunenud jõujooni pidi konflikti lahendaks ({{commentsTotal}})

Foto: Thaer Mohammed/AFP/Scanpix

Venemaa sõjaline sekkumine Süürias kindlustab president Bashar al-Assadi võimu talle jäänud territooriumil, kuid ei võimalda Assadil riiki tagasi vallutada. Riigi jagamine oleks üks võimalus sõja lõpetamiseks, kuid analüütikud kahtlevad, kas kõik osapooled on selleks valmis. Pead murtakse ka küsimuse üle, kust hakkaks jooksma tükeldatud riigi piirid.

Süüria on sõja tagajärjel jagunenud neljaks võimualaks. Assad kontrollib enamikku suurlinnadest, opositsioonijõud riigi põhja- ja kirdeosa, äärmusrühmitus Islamiriik on kanda kinnitanud piki Eufrati jõge. Piki Türgi piiri laiub aga kurdide ala, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Venemaa sõjaline sekkumine Assadi poolel ning uue koalitsiooni loomine Iraani osalusel tekitab küsimuse, kas võimualad võiksid hakata muutuma. Seni kahanes vähehaaval Assadi kontrollitav ala.

"Kindlasti aitab siin kaasa ka see, et nüüd, kui seoses tuumaleppega võeti sanktsioon ära, vabanevad varem külmutatud ressursid ja saab ka Iraan rohkem panustada. Nüüd kindlasti Assadi kontrollitav territoorium enam edasi ei kahane," arvas rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse nooremteadur Helga Kalm.

Selle taustal tekib küsimus Süüria jagamisest väljakujunenud jõujooni pidi. Ei lääneriigid ega Venemaa ole huvitatud sekkumast nii suurte jõududega, et saavutada kontrolli kogu territooriumi üle, kumbki ei saa ka lihtsalt mängust väljuda, eriti ei saa viimasena sekkunud Venemaa lihtsalt öelda, et ei tulnud välja.

"Kahjuks ta ei saa nii öelda. Võimatu on selgitada, et hüljatakse, nagu Putin räägib, Venemaa usaldusväärne sõber Vahemere ääres. Seetõttu arvan ma, et Putin püüab kõigest väest veenda Iraani osalema Süüria jagamisel nii, et Assad jääks võimule, säilitada alaviitide võim. Vastasel juhul algab seal verepulm, kui väed välja viia. Ning samas säilib suur sõjaväebaas Vahemere ääres," selgitas Balti Venemaa uuringute keskuse direktor Vladimir Juškin.

Kuid sama olulist rolli kui lääneriigid ja Venemaa mängivad Süüriat ümbritsevad riigid. Nemad ei pruugi leppida Süüria lõikumisega väljakujunenud piiride järgi. Oma eesmärgid on Islamiriigil.

"Praeguses konfliktis võib-olla ongi lääneriigid ja Venemaa need, kes oleks kõige rohkem huvitatud, et olgu, lepime kokku, teeme mingid jupid, kes kontrollib keda, et see situatsioon ära lõpetada," ütles Kalm.

Rahvusvaheliste uuringute keskuse vanemteadur Anne-Marie Le Gloannec märkis, et piirkonnas on väga palju erinevaid mängijaid. "Te unustate Iraani, rahvusvahelised jõud Katari, Saudi-Araabia," sõnas ta. Ta ei usu ka, et näiteks Islamiriik oleks rahul ainult osaga Süüriast.

Seega, kui ei toimu Süüria jagamist sõjas osalevate jõudude kokkuleppel, ja teisalt, keegi ei suurenda jõudude tasakaalu otsustavalt enda kasuks, jätkub sõda kõigi kaasnevate tagajärgedega samas vaimus.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: