ERR Brüsselis: Gazprom soovib koondada enamuse Euroopa gaasiekspordist Nord Streami trassi
Samal ajal, kui Euroopa Komisjoni energiapoliitika ütleb, et gaasisõltuvust Venemaast tuleb vähendada, lõi Moskva Euroopa energiafirmadega ühisettevõtte. Gazpromi äriplaan koondaks enamuse Euroopa gaasiekspordist Nord Streami gaasitrassi. Vene-Saksa laiendatud gaasitoru jätaks Ukraina külma kätte.
Euroopa Komisjoni pressiruumis valitses neljapäeval tavapärasest pidulikum õhkkond, sest Brüsseli parimate tavade järgi lavastatud riitusel andsid nelja riigi valitsusjuhid ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker õnnistuse Poola ja Leedu gaasitrasse ühendavale torule, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
"Olite ajaloolise hetke tunnistajateks. See on esimene energiataristuprojekt, mis ühendab Balti riigid ülejäänud Euroopa turuga," ütles Juncker.
534 kilomeetrit pikk trass ehitatakse valmis 2019. aasta lõpuks. Toru on tähtis, sest loob perspektiivis võimaluse ühtse gaasituru tekkeks Soomest Poolani ja võtab Gazpromilt võimaluse Balti riikides hinnaga mängida. Just sedasorti edulugusid loodab Juncker eurooplaste ette tuua oma ühe tähtsaima algatuse, Energialiidu raames. Energialiidul on kaks peamist eesmärki - ehitada välja ühendused liikmesriikide vahel, et energiakandjad saaksid liikuda vabalt nagu inimesed ja kapital, ning vähendada sõltuvust Vene gaasist.
Aga mitte kõik ei tegutse Junckeri stsenaariumi järgi. Septembri alguses lõid viis suurt Lääne-Euroopa energiafirmat Gazpromiga konsortsiumi. Saksa, Hollandi, Prantsuse ja Briti energiahiiud sõlmisid Vene monopoliga kokkuleppe laiendada praegust Nord Streami trassi veel kahe gaasitoru võrra. Kui plaan läheb käiku, saaks aastaks 2019 pumbata Saksamaale kaks korda rohkem Vene gaasi ja lülitada Ukraina transiidiärist välja.
Uudis tekitas ärevust Brüsselist Bratislavani. Poola riigipea Andrzej Duda nimetas käiku egoistlikuks ja täiesti hoolimatuks teiste riikide suhtes, seades kahtluse alla Euroopa ühtsuse. Slovakkia peaminister Robert Fico on nimetanud ettevõtmist reetmiseks. Tema sõnul kahjustab Nord Stream 2 Slovakkiat.
"Teeme endast parima, et garanteerida, et mitte üksnes Ukraina, vaid ka Slovakkia jäävad transiidiriikideks Venemaalt lääneriikidesse liikuvale gaasile," ütles Fico ja tõdes, et projekt on vastuolus Energialiidu põhimõtetega.
Euroopa Parlamendi saadiku Indrek Tarandi sõnul ei ole see projekt elujõuline. "Vale ei ole see ainult energiavarustuse üheülbastamise pärast Venemaa suunalt. Ta on vale ka sellepärast, et see ei ole majanduslikult elujõuline projekt."
Europarlamendi saadikule Tunne Kelamile valmistas pettumust Saksamaa kantsleri Angela Merkeli reaktsioon projektile. "Tema vastus oli tüüpiliselt saksalik, et see on eraettevõtete asi, kus valitsus saab vähe midagi teha. Ja lõppude-lõpuks vaadaku, kas keegi saab ilma Vene gaasita hakkama," selgitas Kelam.
Tarandi hinnangul peab Merkel mõistma, et Saksamaa ei saa olla korraga Ukraina suveräänsuse poolt ja toetada oma ettevõtjate tegevust koos Venemaaga selle suveräänsuse hävitamise nimel. "See ei ole võimalik."
Ukraina riikliku gaasiettevõtte Naftogaz Brüsseli kontoris võeti uudis vastu rahulikult. Naftogazi esindaja Brüsselis Vjatšeslav Knjažnitski ütles, et Vene gaasi Kesk-Euroopasse toimetamiseks pole otsesemat ja soodsamat teed kui läbi Ukraina. Ukraina lahtiühendamist takistavad tema sõnul ainuüksi pikad tarnelepingud.
"Need lepingud kehtivad kuni aastani 2025 ja gaasi kättesaamiskohaks on märgitud Lääne-Ukraina piir. See on Gazpromile peavalu, kuidas see lahendada. Euroopa Komisjon ja partnerid ei leia, et peaksid lepingud ülevaatama, sest mida pikem trass, seda rohkem maksad," selgitas ta.
Peaminister Taavi Rõivase sõnul tuleks Nord Streami projekti käsitleda poliitilise projektina. "Tõsi ta on, et Nord Streamis ei paista väga majanduslikku loogikat ja seda tuleks käsitleda poliitilise projektina. Seda, kas ta on Euroopa reeglitega kooskõlas, peab Komisjon tõsiselt hindama," märkis ta.
Euroopa Komisjon on oma seisukohta alles kujundamas. Isegi kui Nord Streami laiendamisele takistusi ei tehta, jääb õhku küsimus, kuidas Venemaa gaasi Saksamaalt edasi müüb. Seal on üks pudelikael ja selle nimi on Opal - trass, mis ühendab Saksamaad Kesk-Euroopa gaasivõrgustikuga. Gazprom peab torus ruumi jätma ka teistele.
"Opal on võtmetähtsusega, sest kui tahta Nord Streami võimsust kahekordistada, siis Itaaliasse jõudmiseks on vaja Opalit. See on ainus taristu. Euroopa Komisjon on alati öelnud, et Euroopa Liidu reeglid näevad ette, et pool Opali mahust peaks olema turule ja teistele pakkujatele avatud. Gazprom korraldas osksjoni, aga leidis ainult ühe ostja. Gazprom saab seda komisjoni vastu argumendina kasutada - korraldasime oksjoni, et näha, kas teised ettevõtted on huvitatud, aga keegi ei olnud. Nüüd peaksite meil laskma Opalit kasutada täisvõimsusega," rääkis Bruegeli energeetikaekspert Simone Tagliapietra.
Naftogaz, kes teenis parimatel päevadel transiidiga 2,5 miljardit dollarit aastas, on täna leppimas mõttega, et peab hakkama rihma pingutama.
"Täna võime rääkida umbes 1,2 miljardist dollarist. Selle raha kaotamine oleks väga halb. Aga see ei ole hädavajalik. Jääksime ellu ka siis, kui Venemaa peatab kogu transiidi. Oleme selle üleelamiseks valmis, sest venelased ei pea kokkulepetest kinni," ütles Vjatšeslav Knjažnitski.
Toimetaja: Merili Nael