Erakoolid kardavad, et uus kord sunnib uksi sulgema ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Erakoolid kardavad, et uues olukorras tuleb neil uksed kinni panna, kuid haridusministeerium asja nii ei näe.

Kõigile koolidele, olenemata sellest, kas tegemist on era-, munitsipaal- või riigikooliga, makstakse haridustoetust ehk pearaha võrdselt. Selle rahaga kaetakse näiteks õpetajate palgad, koolilõunad ja õppevahendid, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Täna on aga küsimus selles, kas ja kes peaks kinni maksma erakoolidele tegevuskulud, mida makstakse teistele koolidele. Selle rahaga kaetakse näiteks muu personali palgad, kooli ülalpidamisega seotud kulud.

Tegevuskulud peab praegu seaduse järgi katma kohalik omavalitsus, kuid riigikohtu lahendi kohaselt ei saa omavalitsustel sellist kohustust olla ilma, et riik neile selleks raha ei annaks.

Haridusministeeriumis valminud eelnõuga tahetakse omavalitsuste jaoks see vabatahtlikuks teha. Kuigi Tallinn on tuntud olnud just selle poolest, et nemad valdavalt ei ole tegevuskulude toetust erakoolidele maksnud, siis Tallinna kesklinnas asuvale väikesele kolmeklassilisele kristliku maailmavaatega Kaarli erakoolile praeguse seisuga seda siiski tehakse.

Õppemaks selles koolis on umbes 80 eurot kuus. Lapsevanem Ludvig Tasane ütles, et otsus lapsed sinna kooli panna põhines pikajalisel meeldival kogemusel.

"Kuna lapsed käisid ka Kaarli lasteaias ja selge oli see, et maailmavaatelised ja kasvatuslikud ühisosad meie perega on nii suured, et selles osas ei olnudki kahtlust, et see ongi lapsele turvaline keskkond, kus nii kodus kui ka kooli poole pealt viljeletakse ühte hoiakut," selgitas Tasane.

Erakoolid on seaduse muutmise vastu algatanud petitsiooni, kus nad nõuavad, et erakoolidele peaks edaspidi tegevuskulude toetust maksma. Haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets rõhutas, et tegevuskulude maksimine on kohaliku omavalituse ülesanne ja kuna riigikohus otsustas, et omavalitsuste kohustamine seda maksta on põhiseadusevastane, siis ongi reaalne lahendus muuta maksmine vabatahtlikuks. Ja kui omavalitsus ei taha vabatahtlikult erakoolile seda toetust maksta, siis ei saa seda tegema hakata ka riik.

"Praegu on selline suur lootus heale tsaarile nagu see Eesti rahval on läbi ajaloo olnud, et esiteks tullakse ministeeriumi ukse taha, kuid meie ei saa öelda muud, kui et me toetame kõiki koole võrdselt üle Eesti. Haridustoetus, mis on ette nähtud peamiselt õpetajate palgaks, õppekirjanduseks, veel teatud teemadel, on kõigil ühtemoodi ja me ei saa seda kohaliku tasandi teemat ehk kommunaalkulude katmist eelistatult erakoolidele maksma hakata," selgitas Laidmets.

Munitsipaalkoolidele riik tegevuskulusid ei maksa, seda teeb omavalitsus nagu ta pidi varem seda tegema ka erakoolide puhul. Erakoolid koguvad aga erinevalt munitsipaalkoolidest õppemaksu.

"Kõik see, mis erakool kogub õppemaksust, läheb selle erakooli omapära täitmiseks, on need siis kristlikud koolid, waldorf-koolid või on need koolid, kus on väikesed klassid. See kõik tuleb vanemate vabast tahtest," ütles Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets.

Mart Laidmets usub, et justnimelt kohaliku haridusmaastiku mitmekesisena hoidmiseks on omavalitsused võimelised oma erakoole märkama ja otsustavad neid ka edaspidi toetada.

Andres Laanemets on aga ikkagi mures - kuigi Pärnu linn on esialgu lubanud toetamist vabatahtlikult jätkata, ei saa direktori sõnul milleski enam kindel olla.

"Kahtlemata see uus olukord tekitab päris palju ebakindlust. Eks me sõltume siis sellest, kes kuskil omavalitsuses võimul on ja milline tema vaade sellele erakooli toetamisele olema saab," tõdes Laanemets.

Ebakindluse vähendamiseks on Laidmetsa sõnul eelnõus eraldi punkt. "Eelnõus on ette nähtud see, et koolipidaja ja omavalitsus, kust laps pärit on, sõlmiks pikemaajalise lepingu kui üks aasta või neli aastat. Kui see pikaajaline leping on, siis see peaks mõlemalt poolt kindluse andma. Üks teab, et tõepoolest tal on see koolikoht, ta saab seal õppida ja teine pool osaleb nende tegevuskulude katmisel," selgitas Laidmets.

Munitsipaalkooli Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur ütles, et tema jaoks ei ole mingisugust vahet, kas erakoolidele makstakse tegevustoetust või ei. Ta lisas, et eraettevõtlus peaks olema vaba ja riik peaks sellesse suhtuma vastavalt vajadusele

"Kui õpilasi on väga palju ja koole vähe, siis on riigi ülesanne soodustada maksude, kas maksusoodustustega või pealemaksmisega seda, et eraettevõtlus teeb koole juurde, loob õpilaskohti, kui on aga teistsugune seis, et lapsi on vähe, riiklikke, munitsiplaakoole palju, seal on vabu kohti, siis ei ole mõistlik lihstalt erakoolidele peale maksta," rääkis Piibur.

Vaidlusi tekitanud seaduseelnõu pole veel riigikokku jõudnud, vaid on kooskõlastusringil ministeeriumides.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: