Lõuna-Eesti jahimees: viiest ajust ei tulnud mitte ühtegi metssiga välja ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Kui Lääne-Eesti saarte jahimehed on Eestit laastavast seakatkust tingituna metssigade küttimisega hästi toime tulnud, siis Lõuna-Eesti kütid on raskustes, sest taud on metsas ilmselt oma töö teinud, rääkis Kõlleste jahtkonna esimees Andrus Seeme.

Keskkonnaamet on seakatku tõttu kehtestanud metssigade küttimise limiidiks on 29 608 isendit, millest praeguseks on kütitud tublisti üle kolmandiku ehk ca 12 000 isendit.

"Tegelikult on see päris hea tulemus, kui arvestada katku tingimusi. See põhiline metssea küttimine on veel ees, kui lumi maha sajab või kui me saame täpselt aimu, kui palju, kus metssead asuvad," rääkis Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Ta tõstis esile katkust puutumata Lääne-Eesti saarte jahimehi. Aga Lõuna-Eestis, eeskätt Valgamaal, Viljandimaal ja Põlvamaal, kus seakatk on laastamistööd teinud, kohati metssigu enam polegi.

Andrus Seeme rääkis telefoniintervjuus "Terevisioonile", et ta käis nädalavahetusel jahil, kuid ühestki ajust metssiga ei lastud, tabati vaid üks põder. "See näitab seda, et meil on katk täiega kohal ja metsas siga ei ole. Viiest ajust ei tulnud ühtegi metssiga välja."

Andrus Seeme sõnul on see tema jaoks ootamatu, sest sealkandis on metssigade arvukus olnud piisavalt kõrge. "Sellistes ajudes, jõe ääres ja metsades oli alati seakari olemas."

Jahimees ei osanud öelda, mis nüüd küttimislimiidist saab. "Me oleme küll täna natuke hädas, sest meile, Kõlleste jahtkonnale pandi kohuhstuslik number - 162 metssiga, mis enne oli alla saja."

Seeme märkis, et kui katku ei oleks, siis ei valmistaks plaani täitmine mingit peavalu. Ühtlasi avaldas ta lootust, et keskkonnaamet vaatab jahimeestele kehtestatud normid üle. "Ei saa ju normi täita, kui ei ole, mida täita".

Tõnis Korts märkis, et ehkki keskkonnaameti peadirektori vastavas käskkirjas nimetatakse ka sanktsioone limiidi täitmata jätmise korral, on need nüüd kavas üle vaadata.

Paralleelselt jälgitakse, palju surnud metssigu metsast leitakse ja maha maetakse. Kortsi sõnul on leitud ja maha maetud üle 630 metssea. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) andmetel leitakse umbes 10% surnud metssigadest. Seega võib eeldada, et ca 6000 metssiga on taudi surnud.

Küsimusele, kas seakatkuga seoses on tekkinud jahieetikaga probleeme, vastas Korts, et uusi meetmeid pole rakendatud, kuid on tehtud vastavaid ettepanekuid. Korts võrdles seakatkuaega sõjaajaga, mille puhul võiks näiteks lubada metssea jahil kunstliku valgusallika kasutamist kõrgistmelt.

Seda, kas metsseajahiga jäädi hiljaks või mitte, saab Kortsi arvates saab öelda tulevikus. Korts on seisukohal, et on toimitud oma arusaamade kohaselt ja need on katku käigus muutunud. "Oleme teinud, mis on võimalik ja üle oma varju ka ei hüppa."

Toimetaja: Sven Randlaid

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: