"Pealtnägija": Piirissaar on jäänud metssigade piiramisrõngasse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Seoses kodusigade nakatumisega sigade Aafrika katku anti jahimeestele mitte ainult luba, vaid lausa kohustus küttida varasemast kordades rohkem taudi levitavaid metssigu, mis omakorda tekitab jahimeestes nurinat ja trotsi. Kuid on üks geograafiline ja looduslik kurioosum – kui mujal nähakse kurja vaeva, et kvooti täis lasta, laamendavad metssead Peipsi järvel asuval Piirissaarel.

Piirissaar on näiliselt vaikne ja rahulik kohake, kus üle talve püsib ligikaudu 30 inimest. Kuid samal ajal kui kogu Eesti võitleb sigade aafrika katkuga ja jahimeestele on antud käsk küttida sisuliselt nii palju sigu kui võimalik, on metssead Piirissaarel võtnud võimu enda kätte, vahendas "Pealtnägija".

Kariina Orr tuleb üle kahe nädala saarele, suvilasse, kus varem elasid igapäevaselt tema vanavanemad. Iga kord on pilt hullem. Häving joonistub välja just aja jooksul, sest veel käesoleva suvelõpus oli Orri koduajas veel ilus muru aed. Nüüd on vaatepilt ahastama panev, sest kunagisest hoolitsetud aiast pole suurt midagi järel. "Ma pean ütlema, et minul ei ole küll vahendeid ega võimalusi, et see korda teha," nentis Orr.

Tema ei ole ainus. kelle kaunist aiast on saanud seasongermaa. Metssigadest puutumata on jäänud vaid majadpidamised, millel tugev tara ümber või kus õues öö läbi latern põleb. Üldiselt toimub aga igal hommikul püsielanike seas omamoodi hommikuvõimlemine, kus treeningülesandeks on metssigade poolt üles songitud mätaste ümberkeeramine.

"Hommikul tuled, hakkad jälle sättima seda muru tagasi ja kordub jälle. Tuleb uus öö, jälle songitakse. Nii et hommikul igav ei ole, hommikuvõimlemine on kindlustatud," selgitas kohalik elanik Rein Mikson.

Metssead on kohalikel elanikel ees

Kohaliku elaniku sõnul ei ole probleemiks vaid aedade üles sonkimine, sest metssead seisavad inimeste tee peal otseselt ees. "See tekitab loomulikult kohalikes hirmu," tõdes Mikson.

Piirissaare postkontoris töötav Anna Kondratjeva kohtus metsisigadega varavalges tööle minnes. Tavaliselt aitab hädast taskulamp, seekord ei kartnud metsloomad sedagi.

"Tulin kodust välja, valgustasin teed taskulambiga, seal poe vastas hüppas metssiga välja," meenutas Kondratjeva. Esmalt kuulis ta, et loomad poe juures tegutsevad, mille järel hüppas metssiga tema ette teel.

Inimest nähes loomad ei ehmunud, vaid metsseakari tuli hoopis postitöötajat uudistama. "Seisin poe trepile ja nad ei läinud ära ning üldse nad ei karda enam mitte midagi," rääkis Kondratejva

"Siis need väikesed hakkasid jooksma ja läksid ära. Mina läksin ka jooksuga edasi mööda teed sadama poole, mis on küla lõpus, aga seal oli neid üldse terve kari, suur kari," meenutas Kondratjeva, kelle arvates oli vaatepilt õudne ja hirmus.

Paradoks ongi, et suurel maal kurdavad paljud jahimehed, et ei leia piisavalt sigu, et uusi kohustuslikke kvoote täita, samal ajal, kui Piirissaare elab justkui metssigade piiramisrõngas.

Vallavalituse liikme Robert Sakki sõnul pole jahimehed tänavu saarel õieti käinud. "See aasta pole veel ühtegi korda käinud, aga kui nad käivad, siis nad tulevad üheks päevaks, lasevad põtru, kellega meil probleeme pole, ja need probleemsed loomad jäävad siia alles," rääkis Sakk.

Jahimehed: Piirissaarel on raske küttida

Konkreetselt Piirissaare on Tartumaa Meeksi jahipiirkonna vastutusala ja selle esimehe sõnul ei vasta Sakki väide tõele. Veebruaris korraldati jaht, mille käigus tapeti 13 metssiga, mille järel jäi seltsi andmetel saarele alles neli metssiga.

Jahiseltsi juhi Margus Narusingi sõnul ujus metssigu suve jooksul saarele juurde ja oktoobri alguses toimus uus jaht.

"Kui mehed käisid siin üks kolm nädalat tagasi, siis oli umbes nii, et siga jookseb su jalust maha, aga sa ei saa teda lasta, kuna sa ei näe looma, sest ta on suure heina sees," selgitas Narusing.

Ta märkis, et külmade tulekuga vajub hein ära ja siis on natuke parem saarel metssigu küttida.

Just keeruline loodus teeb jahimeeste sõnul Piirissaarel jahi pidamise väga raskeks. Enamik saarest on tihe padrik ja inimtegevus toimub vaid väikesel osal. Ülejäänud on soo ning looduskaitseala, kus ei tohi veebruarist augustini üldse jahti pidada.

Kohalikud: jahimehed otsivad vabandusi

Kohalike sõnul kõlavad need vabandused nagu ütlus “paha siga. mitu viga - kord kärss kärnas, siis maa külmunud." Eriti kui arvestada, millised sihid on riik seadnud.

Keskkonnaminister Marko Pomerants seadis eesmärgiks, et senise kaheksa metssea asemel 1000 hektaril oleks edaspidi 1,5 metssiga. Piirissaare suurus on 750 hektarit. Järelikult peaks saarel olema täpselt üks metssiga.

See arv on aga kordades, kui mitte öelda sada korda suurem. "Seal ei peagi neid olema metsikult, sest piisab kui saarel on paarkümmend siga ja nad suudavad selle saare täielikult tagurpidi pöörata," nentis saare eluslooduse tasakaalu eest vastutava Meeksi jahiseltsi juht.

Täpset metssigade arvu ei suuda keegi öelda. Jahimeeste sõnul on saarele siginenud 20 kuni 25 metssiga, kuid kohalikud räägivad, et loomade arv võib küündida sajani.

Piirissaare vallavalitsuse liikme Robert Sakki sõnul võib 20 metssiga näha õhtuti vaid ühes kohas. Kui hämaramaks läheb, siis võib jalutades näha keset teed metssigu koos oma poegadega ning ühes väikeses karjas võib olla kuni 30 looma, selgitas Sakk.

"See on üks pere, kuid selliseid peresid on siin saarel kümneid," sõnas vallavalitsuse liige.

Jahimehed hakkavad saare probleeme lahendama

Meeksi jahipiirkonnale on pandud normiks tänavu küttida 140 siga, nii mandril kui saarel kokku. Sellest on praeguseks lastud juba 40. Saarerahva kahtlustuste kohaselt ei viitsi jahimehed Piirissaarele tulla, sest saarele saamine on tülikas ja kallis.

Möödunud nädalvahetusel käis saarel lõpuks suurem jaht, mille raames tuli mandrilt saarele 50 jahimeest, et metssea probleemi lahendada. Jahi käigus saadi kätte viis metssiga aga nagu piirissaarlased arvasid, lasti aga veel rohkem põtru ehk seitse loome.

Kütid lubasid "Pealtnägijale", et jaht jätkub seni kuni metssead on maha lastud, mistõttu toimub järgmine suurem jaht saarel juba ületuleval nädalavahetusel. Ka keskkonnaamet lubas olukorral silma peal hoida.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: