Andres Herkel rääkis ETV saates "Foorum", et tema erakond ei mõista valitsuse optimismi, mille kohaselt kasvab Eesti majandus tuleval aastal 2,6 protsenti.

"Me oleme küsinud infotunnis nii peaminister Taavi Rõivaselt kui ka rahandusminister Sven Sesterilt, et seletage ära. Aga kui seletuse ja arutluse asemel tuleb vastus, et meie eksperdid ütlesid nii, siis see pole päriselt seletus. Selle prognoosi eest, millega tullakse riigikogu ette, peab võtma ikkagi väga selge poliitilise positsiooni, et see on õige ja seda tuleb põhjendada," rääkis Herkel.

Ta lisas, et eelarve seletuskirjas räägitakse väga palju Eesti majanduskasvu seosest Soome ja Venemaa majandusega, kuid sellest suunast tema hinnangul kasvu lähiaastatel ei tule.

Herkel rääkis, et valitsusele on soovitatud teha eelarve kerges ülejäägis ja samuti on kaheldud käibe- ja ettevõtte tulumaksulaekumises.

"Tõepoolest on nii, et olulist rolli mängib segi löödud maksustruktuur, kus kevadel tõsteti makse ilmselgelt süsteemitult ja peamiselt eesmärgiga eelarvetulusid kasvatada. Siin me ei näe maksudel mõtestatud, majanduskasvu ergutavat ja majandust reguleerivat rolli, mis tegelikult peaks olema," lisas ta.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige, rahandusminister Sven Sester selgitas, et ministeeriumi koostatud järgmiste aastate majanduskasvu prognoosid on võrreldes teiste omadega kõige konservatiivsemad. Tema sõnul on seoses majanduskasvu prognoosiga väga selgelt kalkuleeritud, millised ekspordituru võimekused suurenevad Venemaal, Lätis, Leedus ja Soomes ja milline on Saksamaa potentsiaal.

Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on tuleva aasta eelarve puhul murettekitav nii see, et eelarve ei tule täis kui ka see, et kulutatakse liiga vähe.

"Tavaliselt räägitakse maksutõusudest eelarvega koos ja see on üks võitluse tuum, aga seekord on huvitav nähtus, et vähem kui viis kuud tagasi viidi järgmise aasta eelarve täitmiseks läbi maksutõusud /.../. See võitlus oli kevadel või suve alguses ära ja nüüd nagu oleks unustatud maksud, mis tegelikult pole tõusma jõudnud hakatagi. Üks mure on see, kuidas eelarve täis saadakse ja ei puudutata mõningaid makse, mida kogu ülejäänud Euroopa puudutab, seetõttu kriibitakse kokku sealt, kust väga võtta ei ole," rääkis Simson.

Teine küsimus on aga tema sõnul see, et majanduse elavdamiseks kulutatakse liiga vähe. "Eesti valitsus on otsustanud, et ei kasuta meetmeid, mida ülejäänud Euroopa kasutab. Alates märtsist meie keskpank ostab järelturult võlakirju, see on Euroopa Keskpanga programm selleks, et Euroopa majandust elavdada. Meie keskpank on ainus, kes oma riigi võlakirju peale Eleringi osta ei saa, sest on otsustatud, et me sellisel viisil majandust ei elavda nagu ülejäänud Euroopa. Jah, probleem on ka see, et hoides n-ö peaaegu tasakaalu - sest tegelikult me kulutame rohkem kui eelarvesse tulu tuleb -, närutame me nende programmide ja projektide puhul, mis tegelikult võiksid majandust elavdada," selgitas ta.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Maris Lauri märkis, et eelarve võib olla kerges puudujäägis, kui majandus vajab täiendavat kasvu.

Ta vaidles vastu Simsonile, öeldes, et Eesti ei peaks võtma laenu ja emiteerima võlakirju lihtsalt selle pärast, et kõik teised seda teevad. Tema sõnul võiks laenu võtmist kasutada investeeringute puhul.

"Praeguseks on üks oluline aspekt, millest on ka majanduskasvu tulemas, see, et riiklikud investeeringud kasvavad tänu sellele, et me hakkame rohkem Euroopa Liidu rahasid kasutama. Jätaks laenude võtmise võimaluse aega, kus meil on rohkem vajadust tulla toime enda rahadega, mitte nii palju Euroopa rahadega," sõnas Lauri ja lisas, et Eesti kasutab ka praegu laenurahasid, selleks, et teha kaasfinantseeringuid erinevatele investeeringutele.

Sester lisas, et riigi esimene eesmärk peaks olema maksumaksja raha efektiivne kasutamine. "Sel hetkel kui riigivõlakiri on odavam kui laen, ma arvan, seda riigivõlakirja tuleb ka võtta, nii et nii kaua, kui on odavam võtta laenu, tasub võtta laenu. /.../ Tänu sellele, et me oleme praegu ka Euroopa investeerimispangas ühed osanikud riigina, on meil võimalik ka vähe paremat raha saada. Nii et ma lihtsalt arvan, et võlakiri kui selline ei ole eesmärk omaette, vaid finantsvahend ja sellest tuleb ka lähtuda. Kui ta on parema hinnastatusega kui laen, siis tuleb ka võlakirju teha," rääkis ta.

Andres Herkel nõustus Maris Lauriga, et võlavahenditele on otstarbekam mõelda siis, kui Euroopa Liidu struktuurifondid hakkavad otsa saama.