Riina Raudne: alkoholitööstus on saanud Eestis väga palju raha teenida ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Terve Eesti SA asutaja Riina Raudne leiab, et kuigi alkoholitööstus on saanud Eestis pärast nõukogude aega väga palju raha teenida, siis paraku on nende pika ja efektiivse töö tulemus Eesti riigile ja rahvale see, et meil sureb aastas 1000-1500 inimest alkoholi tõttu.

Raudne leidis "Kahekõnes", et alkoholipoliitikast ei pea rääkima ainult karsklased, sest see toob ühiskonda justkui mustvalged valikud – kas nii nagu praegu, et joome 10 liitrit puhast etanooli elaniku kohta, või 0 ning nulli pooldajad on karsklased ja kõik teised, kes joovad nii palju nagu nad praegu joovad, ei peaks nendel teemadel üldse sõna võtma.

Kui Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhised ütlevad, et meestele mitte rohkem kui neli alkoholiühikut päevas ja naistele mitte rohkem kui kaks alkoholiühikut päevas (üks ühik on 10 mg puhast alkoholi – toim) ning nädalas peaks olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva, siis Raudne arvates oleks mõistlik juua umbes poole vähem.

"Meie kultuur sotsialiseerib meid teatud tüüpi joojateks," nentis Raudne ja tõi välja, et näiteks kui käia vastuvõttudel või külas, siis alati pakutakse alkoholi. Seega pole ise vaja palju pingutada, et alkoholini jõuda.

WHO märgib, et 6 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta aastas võiks olla piir, mil need kahjud, mis alkoholi tarbimisest ühiskonnas tekivad, ei ole eriti palju suuremad kasust, mida ühiskond alkoholiga seotud ärist, töökohtadest ja maksudest kogub.

"Kui see on üle 6 liitri aastas elaniku kohta, siis me hakkame ühiskonnana sellele peale maksma," lausus Raudne. Eestlaste vastav näitaja on praegu umbes 10 liitrit puhast alkoholi elaniku kohta ning umbes 11,8 liitrit iga täiskasvanud elaniku kohta.

Populatsiooni tasandil näeme, et mida suurem on meie kollektiivne joomine, seda suuremad on kahjud – seda rohkem on meil liiklusõnnetusi, varaseid surmi, töövõime kadu ja haigusi, loetles Raudne. "Me maksame ühiskonnana väga kõrget hinda selle eest ja see hind on erinevates sotsiaalprobleemides, millele alkohol kaasa aitab," möönis ta.

Seega tuleks tema arvates tootjatel nn jootmisõigust natuke kokku tõmmata. Ka rõhutas Raudne, et eestlased on pärast nõukogude aega joonud väga palju, 2007. aastal jõime tervelt 12,7 liitrit puhast alkoholi elaniku kohta.

"Kokkuvõttes me ei pea vabandama väga palju, et me tahame nüüd olukorda võib-olla rohkem kontrollida. Me ei taha enam nii palju surmi, me hakkame võib-olla ühiskonnana natuke aru saama, et vabadused on väga-väga toredad, aga äkki on mõistlik neid kuidagi panna mingile kaalukausile, vaadata teisi väärtusi ka," rääkis Raudne.

Meie kollektiivse liigjoomise ja surmade vahel on tema kinnitusel väga selge seos. Raudne märkis, et paraku on alkoholitööstuses töötavate inimeste väga pika ja efektiivse töö efekt Eesti riigile ja rahvale see, et meil sureb aastas 1000-1500 inimest alkoholi tõttu. "Seda on palju," tõdes ta.

Toimetaja: Liis Velsker



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: