Väidetaval Air Balticu investoril on tihedad ärisidemed Venemaaga ({{commentsTotal}})

Air Baltic.
Air Baltic. Autor/allikas: Toomas Huik/PM/Scanpix

Läti riikliku lennufirma Air Balticu uus 2021. aastani koostatud äriplaan eeldab suurinvestori kaasamist. Sealne valitsus on teatanud, et üks kandidaat on leitud ning nädala pärast antakse ka teada, kas ta sobib lennufirmale või mitte. Lätis on aga segadust tekitanud ajakirjanduse spekulatsioonid, et Air Balticusse panustaja on sakslasest ärimees, kel on tihedad sidemed Vene ärimaailmaga ning kes soovib ka Vene lennukite ostu.

Kuigi Läti valitsus ei ole investori nime seni välja öelnud, teatasid lõunanaabrite väljaanded, et tegu on suure tõenäosusega sakslase Ralf-Dieter Montag-Girmesega. Ärimehe kaasamine Air Balticu tegevusse on aga palju segadust tekitanud, vahendas ERR-i Läti korrespondent Ragnar Kond Vikerraadio saates "Uudis+".

Ka Läti valitsusallikad on öelnud, et võimalik investor on seotud turvariskidega. Sellal kui ametlikud allikad riskide olemust ei täpsusta, uuris Läti ajakirjandus, et sakslane on olnud tugevates ärisuhetes Venemaaga, tegutsenud nii panganduses kui ka lennundussektoris. Niisamuti spekuleeritakse selle üle, et Montag-Girmes on olnud või on ka praegu sanktsioonide tõttu mustas nimekirjas.

Avalikult on räägitud sellest, et Air Balticu uus äriplaan on arvestanud ka uute lennukite ostmisega, et laiendada tegevust üle Baltikumi ja hakata lendama lisaks Riiale ka Tallinnast ja Vilniusest. Algselt on kõneldud plaanist soetada 13 uut bombardier-tüüpi lennukit, hiljem on arv tõusnud 20-le. Läti ajakirjanike uuritu põhjal on uus investor esitanud lisaks paarikümnele bombardier-lennuki ostule ka nõude soetada viis Vene päritolu Sukhoi-Superjet-tüüpi lennukit.

"See on uus info, mida läti ametnikud ega ka lennufirma juhid ei ole veel kinnitanud, seega pole ka kindel, kas info vastab tõele," rääkis Kond.

Avalikus ruumis on räägitud ka sellest, et põhimõtteliselt on Vene lennukite kasutamiseks Euroopa Liidus luba olemas ning praegugi lendavad seda tüüpi lennukid Riia ja Venemaa suunal.

Tegelikult on spekulatsioonide tasandile jäänud ka rahasummad, mida Air Balticu taaskäivitamiseks investeerida plaanitakse. Pinnale on jäänud vahekord, kus erainvestor peaks panustama 50 miljoni euroga ning Läti peaks riigikassast lisama veel 80 miljonit eurot.

Kui eestlastel tekib sel teemal paralleel Estonian Airiga, küsides, kas ka Läti toetus riiklikule firmale ei ole käsitletav keelatud riigiabina, siis Lätis arutatakse peamiselt siiski selle üle, kuidas leiab riik vajalikud 80 miljonit eurot, sest hetkel sellist summat olemas ei ole.

Juristide ja lennundusasjatundjatega vestelnud Kond selgitas, et kuna lätlased on juba lennufirmat restruktureerinud, peaks ka Euroopa Komisjoni silmis olema riigipoolne investeering nüüd lubatud.

Toimetaja: Greete Palmiste



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: