Tartu maakohtule teatasid apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ​süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaver, Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene, kannatanute esindaja vandeadvokaat Margo Normann ja tsiviilkostja esindaja vandeadvokaadi abi Birgit Sisask.

Kohus teeb tervikotsuse 11. novembriks ning pärast seda saab 15 päeva jooksul esitada sisulise apellatsiooni, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-i uudisteportaalile.

Kohus mõisits noorukile maksimumilähedase karistuse

Tartu maakohtu Viljandi kohtumajas mõisteti 20. oktoobril praeguseks 16-aastasele noorukile üheksa-aastane vangistus. Karistusseadustik võimaldab alaealisena toime pandud tapmise eest mõista maksimaalselt 10-aastase vangistuse.

Kohus tunnistas 16-aastase noormehe süüdi õpetaja tapmises ning tulirelva ja padrunite ebaseaduslikus käitlemises.

Kohus rahuldas kannatanute tsiviilhagi osaliselt, mõistes süüdimõistetult ja tema isalt tsiviilkostjana välja kokku 10 000 eurot.

Menetluskulude katteks peab süüdistatava seaduslik esindaja tasuma 11 791 eurot.

Prokurör taotles maksimumkaristust

9. oktoobril kinniste uste taga toimunud kohtuvaidluses taotles Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene noorukile kümneaastast vangistust.

Prokurör märkis, et kohtus uuritud tõendid kinnitavad seda, et süüdistatav pani kuriteo toime etteplaneeritult ja põhjalikult läbimõeldult ning õpetaja ei andnud alust tema suhtes vägivaldseks käitumiseks ega provotseerinud süüdistatavat ei varem ega kuriteo toimepanemise päeval.

Prokuröri arvates tuleb noormeest tema süü suurust arvestades karistada maksimaalses karistusmääras, mida seadus võimaldab. Prokuröri hinnangul antud juhul kergendavad asjaolud puuduvad, kuna süüdistatava kahetsust ei saa pidada puhtsüdamlikuks.

Nooruki kaitsja Mihkel Gaver ütles, et vaidlust pole selles, kas tema kaitsealune on põhjustanud õpetaja surma, kuid leidis, et õpetaja käitumine oli süüdistatava jaoks solvav ja noormees pani teo toime pikemaajaliselt kogunenud emotsioonide pinnalt ja ei nõustunud sellega, et süüdistatav oleks oma tegu pikalt ette planeerinud.

Kaitsja hinnangul on antud juhul kergendavad asjaolud, et süüdistatav on uurimisele kaasa aidanud, tegu kahetsenud ja vabandanud. Samuti tuleb kaitsja sõnul arvestada süüdistatava alaealisusega ja sellega, et ta on varem karistamata.

Kaitsja palus oma kaitsealusele süüdimõistmise korral mõista karistus alla seaduses sätestatud alammäära ja kaaluda karistuse mõistmist osaliselt tingimisi.

18. septembril alanud protsessil ütles nooruk, et süüdistus on talle arusaadav ning ta tunnistab end selles süüdi.

Kohtuistungid olid alaealise süüdistatava ja kannatanute eraelu kaitseks kinnised.

Süüdistus

Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistab noorukit Viljandi Paalalinna koolis mullu oktoobri lõpus saksa keele tunni ajal õpetaja tapmises ning tulirelva ja padrunite ebaseaduslikus käitlemises.

Süüdistuse kohaselt võttis noormees eelmise aasta 27. oktoobril oma vanemate tuppa peidetud relvakapi võtme, avas sellega relvakapi ja võttis salaja sealt isale kuuluva revolvri Amadeo ROSSI-851 ning üheksa padrunit.

Relva ja padrunid võttis nooruk samal päeval kooli kaasa ning tulistas kella 14 paiku saksa keele tunni ajal õpetaja Ene Sarapit, kes hukkus. Uurimine tuvastas, et noormees tegi õpetaja suunas kuus lasku, millest tabas kolm.

Klassiruumis viibis sel ajal lisaks õpetajale ja tulistajale veel neli õpilast, kes viga ei saanud.

Pärast seda jäi tulistaja klassi istuma ning kinnipidamisel vastupanu ei osutanud.

Järgmisel päeval vajas noormees halvenenud tervise tõttu meedikute abi ning kiirabi toimetas ta haiglasse.

Alates mullu sügisest kohtu loal vahistatud noorukile tehti mitu kuud kestnud terviseekspertiis, mis tunnistas ta süüdivaks.

Kriminaalasja uuris Viljandi politsei ja uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Karistusseadustik võimaldab alaealisele mõista tapmise eest maksimaalselt 10-aastase vanglakaristuse.

Eestis on inimene süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Isa hoidis relva nõuetekohaselt

Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene märkis uurimise käigus kogutud tõenditele viidates, et relvaomanik hoidis tulirelva ja laskemoona nõuetekohaselt.

"Sellest tulenevalt ei ole alust relvaomanikule süüdistuse esitamiseks," kinnitas Hänilene.