EL-is lendavad droonid võivad tulevikus saada kiibistamise kohustuse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Droon.
Droon. Autor/allikas: Valery Sharifulin/TASS/Scanpix

Euroopa Liit loodab lähitulevikus kehtestada droonide lennutamisele ühtsed reeglid. Nõudlus on ilmselge - kaugjuhitavad õhusõidukid ehk droonid on kogu maailmas muutumas üha populaarsemaks, tugevalt on kasvamas ka drooniteenuste pakkumine kui ettevõtluse vorm.

Eile kinnitas Euroopa Parlament raporti, mis annab nõu droonidesse puutuva õigusruumi loomiseks, muuhulgas on võimalik, et tulevikus tuleb droonid kiibistada ja GPS-iga varustada.

Raporti koostas transpordi- ja turismikomisjon, mis selgitas, et üle Euroopa Liidu kehtivateks vabadusteks tuleb siiski mõningased reeglid paika panna, seda eelkõige turvalisuse ja privaatsusega seotud probleemide ennetamiseks.

"Põhiline on see, mis seisab ka raporti pealkirjas - tuleb kindlustada droonide ohutu kasutus," ütles raporti koostaja Jacqueline Foster. Tema sõnul ei soovi komisjon väga detailsete ettekirjutuste tegemist, vaid pakub Euroopa Komisjonile välja üldise raamistiku, kuidas kaugjuhitavate õhusõidukitega seonduvat õiguslikult paika panna. Esitatud raportit tasub võtta kui ettepanekute ja hinnangute kogumit, mis võiks aidata hiljem Euroopa Komisjonil seadusandlust muuta.

Liit näeb aga droonides suurt tulevikku, sest see on valdkond, mis võiks luua töökohti ja pakkuda mitmes valdkonnas arengut, olgu selleks filmitööstus, looduskatastroofide hindamine või pakkide kohaletoimetamine. Praegu puudub Euroopa Liidul ühine arusaamine sellest, kuidas droonidega seonduvat kontrollida ning kui näiteks Eesti drooniteenuse pakkuja sooviks minna mõnda muusse liiduriiki drooni lennutama, peab ta esmalt väga täpselt end sealsete reeglitega kurssi viima ja taotlema ka lube.

"Ühtlustatud eeskirjade puudumine EL-i tasandil võib Euroopa droonituru arengut takistada, kuna siseriiklikke lubasid teistes liikmesriikides üldjuhul vastastikku ei tunnustata," seisab raportis.

Seda enam, et mujalgi maailmas on kaugjuhitavate õhusõidukite kasutamine järjest enam kasvav. Komisjon märgib, et kuigi sõjaliste operatsioonide osas peetakse USA-d droonideturu liidriks, siis tegelikult on just Euroopa Liit (eesotsas Prantsusmaaga) tsiviilkasutuse liider. Komisjon rõhutab, et euroliit peaks tegema kõik võimaliku, et oma tugevat konkurentsipositsiooni veelgi tugevdada. Äsja parlamendis heakskiidetud raport keskendubki just tsiviilkasutusega seonduvale.

Rõhutakse turvalisusele ja privaatusele

Turvalisuse ja privaatsuse teema tuleb mängu eelkõige nt inimrohketes kohtades, eraterritooriumidel, lennujaamade või elektrijaamade läheduses lennutamisel. Viimaste kaitseks on komisjon välja pakkunud nn geo-tarastamise põhimõtte ning tuvastamis- ja vältimistehnoloogia, mis tähendab, et drooni sisse võiks paigaldada GPS-il põhineva vastuvõtja, mis registreeriks drooni sisenemise keelutsooni. Täpsemad detailid ei ole aga veel paigas, nagu näiteks see, kas nn geo-tara ületanud droon kuidagi sõitu katkestama sunnitakse.

Teisalt aga tuleks välja arendada tehnoloogia, mis droone ka silmale nähtamatust kõrgusest registreerida suudaks. Siin nähakse suurt panust Euroopa teadlastel, kes uue teadusrahastuse projekti Horisont 2020 raames võiks asuda uudseid tehnoloogiaid välja töötama.

Selleks, et tabada kurjategijaid ja privaatsuse rikkujaid võiks transpordikomisjoni arvates droonid kiibistada, et selle omanikku hiljem kergem identifitseerida oleks.

Kas ja kuidas eelmainitud nõudeid rakendada, hakkab ilmselt sõltuma nii drooni suurusest kui ka otstarbest. Komisjon on öelnud, et reegleid kehtestatakse eelkõige vastavalt riski suurusele, näiteks jalgpallimängu filmiva drooni ohutegur on oluliselt suurem, kui põllumaid pildistav, sest seal on tunduvalt suurem võimalus inimesi vigastada.

Komisjon rõhutab, et tahab igati toetada n-ö droonimajandusse puutuvat toetada, kuid selleks, et üle EL-i kehtiks ühised reeglid ja arusaamad, püütaksegi nüüd leida kindlaid põhimõtteid, mida ja kuidas jälgima peaks, et järjest kasvava droonikasutusega ei saaks häiritud teiste samas eluruumis viibijate privaatsus ega turvalisus. Seetõttu peaks liikmesriigid ka kaugjuhitavate õhusõidukite professionaalsete kasutajatele ja omanikele tegema koolituse, mis selgitaks andmekaitse ja eraelu puutumatuse temaatikat.

"Et liikmesriigid professionaalseid kasutajaid vastastikku tunnustaksid, et kõrvaldada kõik turupiirangud," selgitas transpordikomisjon ettepanekut.

Kõva ülemaailmne konkurents

2013. aasta kevadel pani Euroopa Parlament ette, et just euroliit võiks olla see, kes algatab ja juhib globaalseid läbirääkimisi droonide kasutamise puhul. Liitu ajendas sõnavõtuks ühest küljest ülalkirjeldatud droonide üha suurenenud populaarsus. Teisalt aga see, et USA kasutab järjest enam kaugjuhitavaid sõidukeid sõjapiirkondade läheduses. Paar aastat tagasi hinnati, et taolist sõjatehnikat arendab välja ligi 80 riiki.

"Just Euroopa Liidul on palju mõjuvõimu, et juhtida võitlust rahvusvaheliste õiguste kehtestamise eest," sõnas tollal Briti eurosaadik Sarah Ludford. Portugali esindaja europarlamendis, Ana Gomes kutsus euroliitu üles alustama ameeriklastega läbirääkimisi, et aita neil mõista "sellise ennekuulmatu poliitika kohutavad tagajärjed".

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: