Eesti inimõiguste keskus: rassismi ja afrofoobia ilmingud on suvega märgatavalt kasvanud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

EKRE meeleavaldus massiimmigratsiooni vastu
EKRE meeleavaldus massiimmigratsiooni vastu Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Eesti inimõiguste keskus uuris Euroopa rassismivastase võrgustiku tellimusel afrofoobia ilminguid Eestis. Kõik uuringus osalenud Eesti mustanahalised on kogenud rassivihast ajendatud solvamist. Enamasti kogetakse seda avalikus ruumis ning töökaaslastega ei ole uuringus osalenud inimestel olnud kordagi probleeme.

Uuringu fookuses oli rassism Aafrika päritolu ja mustanahaliste inimeste vastu, ehk afrofoobia. Uuring keskendus ajaperioodile eelmise aasta märtsist käesoleva aasta märtsini ja oma kogemust oli nõus jagama kokku pea 20 inimest, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Eestis elavaid mustanahalisi uuringu tarbeks intervjueerinud Anni Säär Eesti inimõiguste keskusest ütles, et kui uuritava perioodi alguses probleemi väga tõsisena ei tajutud, siis olukord muutus pagulaskriisi valguses oluliselt.

"Tuli ikkagi välja, et probleeme esineb, kuid need kasvasid käesoleva aasta alguses ja intervjuude käigus mainiti ära, et olukord on palju hullemaks läinud alates suvest," selgitas Säär, kes märkis, et verbaalseid solvanguid on saanud kõik uuringus osalenud inimesed.

"Kuna tegemist on rahulike inimestega, siis nad ütlesid, et varasemalt on võimalik need olukorrad lahendada rääkides ehk seletades solvajale, et nii ei ole viisakas, või lihtsalt olukorrast sarkasmiga üle saada," rääkis Säär.

Samas nentis Eesti inimõiguste keskuse esindaja, et tänavu sügisel on muutnud rünnakud agressiivsemaks ja on ette tulnud ka füüsilisi rünnakuid.

Solvangud neelatakse alla

Inna Toater Kesklinna politseijaoskonnast ütles, et praegu menetleb politsei üht augustis toimunud juhtumit, kus Tallinna kesklinnas solvati mustanahalist inimest.

Toona ei tundnud inimene end solvatuna, küll aga tundsid end häirituna solvatu kaaslased ning nad pöördusid politsei poole. Ka intervjuudest selgus, et reeglina neelatakse solvangud alla.

"Mis on huvitav on see, et paljud ei tundnud ennast solvatuna, vaid pigem näitab solvaja käitumine tema intelligentsi," rääkis Säär. Juhud, kus inimesed tundsid ennast solvatuna, olid teist laadi juhtumid.

Näiteks tõi Säär uuringu käigus välja tulnud juhtumi, kus kaks arsti keeldusid mustanahalisele patsiendile arstiabi pakkumast ning alles kolmas arst võttis inimese jutule. "Nad kartsid, et patsiendil on veel mõned muud haigused, mida meie siin ei tea," rääkis Säär, kes märkis, et tegemist ei olnud varjupaigataotleja või pagulasega, vaid EL-i kodanikuga.

Sagenenud perede ja laste vastu suunatud verbaalsed rünnakud

Karistusseadustiku mõistes on kellegi solvamine avaliku korra rikkumine ning selle eest võib karistada rahatrahvi või arestiga. Intervjuudest võib järeldada, et probleemid tekivadki kõige sagedamini avalikus ruumis.

Töökaaslastega probleeme ei näinud mitte ükski uuringus osalenud inimene, kuid tunnistati, et sagenenud on laste solvamine.

"Varasemalt laste solvamist ette ei tulnud aga nüüd on rohkem välja tulnud, et kas Eesti kodanikud või välismaalased, kellel on mustanahaline laps, eriti kui tegemist on Eesti naisega, siis tullakse juurde ja öeldakse," tõdes Säär, kes märkis, et solvatud on ka mustanahalisi isasid.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: