Kuigi Eesti on Euroopas ülikiire interneti kättesaadavuselt selgelt Euroopa riikide tagaotsas ning sama selgelt maas meie naabritest, tulid sellise mõttega välja nii majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal kui ka mitmed ministeeriumi haldusala juhid ja eksjuhid, kirjutab Postimees.

Riigikontroll oli muu hulgas tuvastanud, et alates aastast 2009 on praeguseks rajatud ligi 2800 kilomeetrit baasvõrku ning selleks on kulunud 28 miljonit eurot ning sisuliselt on kõik taotlused võrgu rajamiseks võitnud telekommunikatsiooniettevõtteid ühendav Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA), mis on omalt poolt lisanud võrgu loomisse neli miljonit eurot.

Paraku selgus, et baasvõrgu rajamisest on reaalset kasu saanud sihtasutuse loonud ettevõtted, kellel avanes võimalus ühendada sellesse oma mobiilimastid ning asuda klientidele pakkuma kiiret, kuid piiratud võimalustega mobiilset andmesidet.
Juurdepääsuliinide vedamisest lõppklientideni ei ole aga sisuliselt keegi äriliselt huvitatud.

"Me küll järgime riigikontrolli auditi tulemusi, kuid samas on filosoofiline küsimus, milline see ühendus peaks tulevikus olema. Reaalsuses on tulevikuühendus aastast 2020 ja edasi, mis meil on 5G ja asjade internet, ikkagi lõppkasutaja osas mobiilne," vihjas Michal võimalikule plaanile asendada lõppkasutajateni kaablite vedamine mobiilse internetiga.