Jõks korruptsioonist: küsimus on selles, kas me tolereerime poliitilist variserlikkust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks ütles ETV saates "Vabariigi kodanikud", et korruptsiooni puhul on tähtis see, kuidas kõrgete poliitiliste ametikohtade kandjad käituvad ning samuti see, kas on poliitiline tahe korruptsiooniga tegeleda. Ta tõstatas saates küsimuse, kas Eestis talutakse poliitilist variserlikkust või mitte.

Jõksi sõnul tuleb korruptsiooni puhul kõneleda ka riigikogu rollist. "Üks on see, kuidas riigikogu liikmed või mitte riigikogu liikmed, kõrgete poliitiliste ametikohtade kandjad käituvad. Aga küsimus on ka selles, kas on poliitiline tahe korruptsiooniga võitlemiseks või mitte."

Jõksi sõnul vaatas ta läbi valitsuskoalitsioonide kokkuleppeid ja erakondade valimisprogramme, et näha, kui palju on erakonnad kasutanud neis dokumentides sõna "korruptsioon".

"Sõna "korruptsioon" oli 2011. ja 2015. aasta koalitsioonileppes kirjas kaheksas kohas, 2014. aasta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Reformierakonna valitsuse kokkuleppes ühes kohas. Ja see, milles nad kokku leppisid, ei ole ka ellu viidud," rääkis ta.

"Siis vaatasin, kuidas erakonnad on 2011. ja 2015. aasta valimisprogrammides korruptsioonile keskendunud. Väga kurb, aga kõik suuremad erakonnad on piirdunud sellega, et on üks kord öelnud, et võitleme korruptsiooniga - see on umbes nagu "võitleme parema Eesti eest". Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on ainus, kellel oli 11 korda sõna "korruptsioon" ja kirjutatud selle meetmete pakettidest," tõdes ta.

Jõks rõhutas, et väga tähtis on see, kuidas ja mida teeb uus valitsuskoalitsioon korruptsiooni vastu. "Ühest küljest võib öelda ju, et oleme Ida-Euroopas parimad. Aga ma arvan, et see on kõige ohtlikum, et oleme jäänud kümme aastat mugavustsooni. Eesti on kümme aastat - 2004 kuni 2014 - laias laastus 26. ja 24. kohal korruptsiooni edetabelis, aga sellega ollakse rahul. Kas keegi kujutab ette, et Gerd Kanter ütleb, et see on väga hea, et ta on Euroopas 15. kohal? Sealt hakkab see peale - küsimus pole selles, kas meil on praegu hea või halb, vaid see, kas meil oleks olnud parem see korruptsiooni tajumise indeks," lisas ta.

Jõksi hinnangul on küsimus selles, kas ühiskond talub poliitilist variserlikkust. "Pean silmas seda, kui lubatakse üht, aga tehakse teist. Või näeme ka tegelikku riigikogu aktiviteeti näiteks? Vastupidine on näiteks see, kus lubatakse korruptsiooni vastu võidelda, aga samal ajal tegi riigikogu üle-eelmisel aastal riigikogu liikmed immuunseks poliitilise korruptsiooni uurimise suhtes," rääkis ta.

Poliitik ja ettevõtja Tõnis Palts vastas Allar Jõksi küsimusele variserlikkuse talumise kohta. "Aga vastus on ju, et me talume. Võib-olla mina ja teie ei talu, aga valijate enamik talub. Mul on tunne, et umbes 30 protsenti valijatest tunneb isegi n-ö "jõmmilikkust", et nad on õiged vennad ja nii tulebki teha. Teine osa, umbes 30 protsenti ei saa üldse aru, mis toimub, nad ei saa väikesulitempudest aru. Vastus on selles, et tegelikult valija talub seda," rääkis ta.

Samuti on küsimus tema hinnangul selles, mis toimub enne ja pärast valimisi. "Enne valimisi on hea, sa saad lubada, et võitled korruptsiooniga ja see läheb peale. Aga pärast valimisi, kui oled koalitsioonis, siis hakkad mõtlema, et aga järsku tõmbad ise endal tooli alt ära. Siis tõmbud tasakesi tagasi - osa on minsitriteks saanud ja ütlevad, et ärme neid asju puuduta. Isiklikule huvile hakkab asi vastu töötama," lisas ta.

Kirjanik Olev Remsu tõdes saates, et seadused on korruptsiooniga võitlemisel tähtsad, kuid tähtis on ka õhkkond ühiskonnas. Ta tõi näite Rootsist.

"Mona Sahlini näide, kus asepeaminister tagandati ametist, kuna ta ostis endale valitsuse krediitkaardiga sukkpüksid. Ükski seadus ei saanud teda ametist tagandada, ta oleks saanud jääda ametisse edasi, aga see õhkkond oli terve, atmosfäär oli puhas. Aga meil ei ole atmosfäär puhas ja valija ka," rääkis ta.

Tõnis Paltsi hinnangul aitaks näiteks riigiettevõtetest korruptsiooni vähendada erastamine. "Erakapital on tegelikult puhastamise tee. Iga kord see ei aita, aga näiteks Tallinna Sadamal oleks kõige lihtsam tee erakapital," ütles ta, kuid tõdes, et ühiskond ei suhtu sõnasse "erastamine" väga hästi.

"Kui pannakse õige hinnaga erastamisele, siis riik saab oma õige hinna sealt kätte, me oleme oma osa sealt kätte saanud. See on aabitsatõde, et erakapital kontrollib olukorda paremini. Muidugi, on ka utopiste, kes arvavad, et on olemas ka hea riik, mis on hea peremees. Aga tegelikult pole seda maailmas kuskil," lisas Palts.

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt tõi välja, et korruptsiooni on ka erasektoris.

"Kui me räägime korruptsioonist, siis tunneme korrupotsiooni, mis on avalikus sektoris ja on ärikorruptsioon. Erastamine võib tuua selle, et me korruptsiooni viime lihtsalt teise sektorisse, teisele tasandile," märkis ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: