Sõbrad ja kolleegid ei pea paljuks nimetada Maido Veebelit moodsa Eesti lennunduse isaks. Kui ta 1999. aastal ETV-le Estonian Airi Fokkeri kapteni rollis intervjuu andis, oli tal selja taga juba 14 aastat staaži.

Seda suurem oli šokk ja lein, kui 48aastane tipp-piloot, kelle kontol oli üle 14 000 lennutunni, 13. novembril 2012 Riia lähistel hukkus. Asjaolud olid jahmatavad. Õnnetus toimus, kui Veebel võttis vastu eksamit teiselt piloodilt, Vene kodanikult, kes tahtis saada kommertspiloodi litsentsi.

Radar näitas, et neljakohaline ja kahe mootoriga lennuk kaotas lihtsates ilmastikuoludes ootamatult kõrgust ja sadas sisuliselt püstloodis nina ees vastu maad. Kõik kestis loetud sekundid ja mõlemad lendurid hukkusid silmapilkselt.

Mõistatuse vastused pidi andma ametlik juurdlus. Poolteist aastat hiljem, juulis 2014 valmiski Läti lennuõnnetuste ja -intsidentide büroo lõppraport, mis on täis üllatusi. 65-leheküljeline dokument ei anna mustvalget vastust, mis konkreetselt juhtus, vaid toob välja mõned versioonid.

Oletatakse, et saatuslikuks sai hetk, kui eksamil kontrolliti ühe mootoriga lendamist ja töötav mootor läks kas rikki või lülitati kogemata välja, millele järgnes segadus ja kadus kontroll. Lisaks tuuakse rida täiendavaid faktoreid, mis võisid fataalset tagajärge soodustada, alates madalast kõrgusest ja lõpetades eksamineerija psühholoogilise seisundiga!

Raportis on eraldi lõik, milles seisab mustvalgel, et Maido Veebelil oli psühholoogiline trauma, mis tulenes konfliktist eelmises töökohas. On üldteada, et vahepeal Estonian Airi lennundusdirektoriks tõusnud Veebel sattus juhtkonnaga kärbete tõttu vastuollu ja lahkus juulis 2012 poolte kokkuleppel. Kuid veel paar päeva enne surma saatis ta endistele kolleegidele firma juhtkonda kritiseeriva kirja.

Uurimisraporti autor Visvaldis Trubs kinnitas "Pealtnägijale", et just seda peavad nad silmas. Trubsi sõnul elas Veebel konflikti väga üle, sest see toimus enne katastroofi. Selle tõttu leidsid raporti koostajad, et Veebeli psühholoogiline seisund polnud tasakaalus.

Staažikas piloot, lennuinstruktor ja Veebeli sõber Rein Porro peab seda jamaks. Porro sõnul vestles ta õnnetuse eelõhtul Veebeliga ning küsis, miks too ei lasknud end vallandada, et seejärel asi kohtusse anda. "Ta ütles, et niikuinii nad oleks mu ära söönud, et parem on ära minna. Lühidalt, mingit psühholoogilist traumat ei olnud," kinnitas Porro.

Loo teeb veel kummalisemaks, et lätlased saatsid lõppraporti juba mullu suvel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kuid sellele pandi Tallinnas märge "Ametkondlikuks kasutuseks” ja salastati 75 aastaks. Kui "Pealtnägija" asjaga tegelenud ministeeriumi Ohutusjuurdluse Keskuse juhi Jens Haugi käest selle kohta küsis, kinnitas ta, et tegu oli ühe kantseleitöötaja agarusega, mille ta hiljem tühistas. Mingi salastamine oleks seda mõttetum, et Läti ametkonna veebilehel on raport täiesti avalik.

Rein Porro on dokumenti üle kümne korra lugenud ja leiab, et see võib võhikule välja näha veenev, aga tegu on pehmelt öelda haltuuraga. Ta pani koguni kokku oma mahuka vasturaporti, milles toob välja ridamisi vigu ja puudusi. Tema väitel on kogu asi eestlase suhtes tendentslik, eksitakse mitmete faktidega ning tagatipuks kaotas Läti uurimine ära olulise tõendi – Maido Veebeli viimasel lennul tehtud märkmed.

"Seda kausta nägi abikaasa, nägi poeg, kuid uurijad ütlevad, et mingeid märkmeid pole leitud, mingeid märkmeid pole tehtud," rääkis Porro, kelle arvates on tegemist tõendusmaterjali kõrvaldamisega.

Hukkunu pere õnnistusel kavatseb Porro oma raporti saata peale Eesti ja Läti ametkondade ka rahvusvahelistele lennundusjärelevalve organitele. Tekkinud on kummaline olukord, kus Eesti lennunduslegendi nime püüab puhastada mees, kes antud kontekstis on eraisik.

"Kuidagi me peame saama jagu niisugustest asjadest, et ei süüdistataks inimest, kes enam ennast kaitsta ei saa. Ja kui te enne küsisite, kas ma olen kõrvaline isik – jah, ma olen tõesti kõrvaline isik selles loos, kuid lugedes seda raportit ei saa rahule jääda, tuleb hukkunud meeskonna kaitseks midagi öelda," märkis Porro.

Aga mis siis Porro arvates kolm aastat tagasi juhtus? Staažika aviaatori sõnul võis meeskonda tabada CO- ehk mootori heitgaasi mürgitus, mistõttu nad kaotasid teadvuse. Porro viitas õnnetuse pealtnägijale, kelle sõnul kukkus lennuk vertikaalselt suure kiirusega ning mootori möirates alla.

"Kumbki piloot ei võtnud rooli enda peale, et vähendada, kasvõi pehmendada seda lööki, absoluutselt ei tegutsenud. Mis neil viga oli, tekib küsimus? /.../ Võis olla CO. Tundub, et mehed olid teovõimetud, ja lihtsalt niisama kaks meest teovõimetuks ei muutu," arvab Porro.

Läti uurijad kinnitasid "Pealtnägijale", et kriitika ei heiduta ja nad on oma järeldustes kindlad. Eesti ohutusjuurdluse juht Jens Haug kaamera ette ei tulnud, kuid kirjutab, et ei pea kohaseks Läti kolleegide töö üle avalikult polemiseerida ja peab Rein Porro rolli arusaamatuks.

"On väga inetu ja madal, kui keegi soovib traagilisest sündmusest oma isikliku osaku välja võtta ja isiklikku agendat arendada,” kirjutab Haug ning nimetab tagatipuks kogu asja haledaks ja piinlikuks.

Porro omakorda nimetab seda juttu vastu lolluseks.