Ligi: on häbiväärne, et haridusraha põleb vales kohas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Põlenud eurod.
Põlenud eurod. Autor/allikas: lesum/Creative Commons

Haridusminister Jürgen Ligi on pettunud, et valitsus ei suutnud täna erakoolide rahastamissüsteemi muutmises otsusele jõuda, mille taga on kinni 3% õpetajate palgaraha.

Haridusministeerium soovib erakoolide seadust muuta viisil, et kohalikul omavalitsusel oleks 2016. aasta septembrist õigus ja mitte enam kohustus osaleda erakoolide tegevuskulude ehk nn karbikulude katmisel.

Jutt käib summast, mis 2015. aasta näitel oli 6,5 miljonit eurot ja mis tuli riigil tulenevalt riigikohtu lahendist omavalitsustele sel aastal hüvitada.

Ligi rääkis intervjuus Vikerraadiole, et täna ei juletud lobistide survel otsust langetada ning arutelu lükkus järgmise nädala reedesse.

"See häirib mind väga, et lobistide üsna küünilised nõudmised leiavad sellist vastuvõttu. Me ei saa isegi toimetada oma eelarvega ja mõistlikke valikuid teha," oli Ligi kriitiline.

"Räägiti aeg täis tühja juttu. Haridusraha põleb vales kohas, see on ikka häbiväärne. Lollile süsteemile raha peale kallata - see mind ei rahulda. Ma tahaks korrastada süsteemi," lisas ta.

Ligi sõnul pidi ta kabinetiistungil mõnele kolleegile algteadmisi jagama. Ta kinnitas, et riigikontrolör ja õiguskantsler toetasid teda tuliselt, kuid nõupidamisel lihtsalt hoiti jutulõnga üleval ja öeldi, et peab veel rääkima.

"Seal on kindlalt õpetajate palgatõusu raha sees. See on arvestatud õpetajate palgatõusuks. Seal on üle 3% raha kinni," rõhutas minister eelnõu vajalikkust.

Press on tema arvates siiani täis täiesti tühja juttu ja valeväiteid, kuidas vaestele erakoolidele tehakse liiga. "Tegelikult ei tehta liiga, meil on väga hea toetussüsteem neile. Kõik peavad neist lugu, aga nende hääl on sedavõrd tugev."

Sester ja hea tava

Ligi ütles, et kui tema oli rahandusminister, siis juurutas ta tava, et teaduselt ja hariduselt ei kärbita. Ja kui ministeerium teeb oma töös ümberkorraldusi, siis sääst jääb talle, mida saab ajudesse ehk õpetajate palkadesse suunata.

"Kolleegide kambakast ei ole mõtet rääkida. Eelarve koostaja [Sven Sester, IRL] teeb seda esimest korda ja ta ei tea, mis on hea tava," ütles Ligi.

Tema sõnul on tekkinud raamatupidamislik mõtlemine, et kui haridusministeerium on koolivõrku korrastanud ning sellega raha säästnud, siis neid vahendeid ei ole järelikult enam eelarves vaja ette näha.

Küsimuse all 5800 lapse haridustee

Erakoolide seadusemuudatuse jõustumisel jääb linnale või vallale võimalus erakoolide tegevust toetada kui omavalitsus leiab, et vastav kool on kogukonnale vajalik. Riik selleks aga vahendeid ette ei näe.

Muudatus ei puuduta riiklikku haridustoetust, mida erakoolid saavad edasi võrdselt kohalike omavalitsustega. Riigi antav haridustoetus sisaldab muu hulgas õpetajate ja koolijuhtide töötasu, koolilõunat, õppekirjandust.

Erakoolides õppijad moodustavad neli protsenti kõigist õppijatest. Möödunud õppeaasta seisuga oli õpilasi erakoolides 5753.

Erandina käsitletakse eelnõus erakoole, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed. Eelnõu järgi jätkatakse nende erakoolide tegevuskulude katmist 2020 aasta sügiseni riigi toel. Antud muudatusettepanek puudutab viite haridusliku erivajadustega laste õpetamisele keskendunud erakooli, kus õpib 121 õpilast.

Riigikohus tuvastas mullu oktoobris, et erakoolide nn karbikulude rahastamine ei saa olla omavalitsusele riiklikult pandud kohustus, kui selleks vahendeid ei eraldata. Ministeeriumi ettepanek on muuta see omavalitsustele vabatahtlikuks, nagu see oli enne 2011. aastat.

Lapsevanemate mure

Eesti eraüldhariduskoolide pidajaid ja lapsevanemaid koondav liikumine „Avalikult Haridusest“ kutsus valitsust üles mitte langetama otsust erakoolide seaduseelnõu üle, millega muudetaks erakoolide rahastamine kohalikele omavalitsustele vabatahtlikuks.

Waldorf kool Läte juhataja Anne-Lii Kerge märkis, et eelnõu on koostatud kiirustades ja mõjuanalüüse tegemata ning alternatiive kaalumata.

"Pannes erakoolid sõltuma kohalike omavalitsuste endi rahastamise ebastabiilsusest tingitud meelemuutustest, satuks üle 6000 erakoolis õppiva lapse keerulisse olukorda ja mitmeid koole ähvardaks sulgemine," kinnitas Kerge.

„Avalikult Haridusest“ eestvedaja Kalev Roosiväli lisas, et tänasest valitsuse otsusest selgub, kas Eesti riik austab kodanikualgatust või mitte.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: Vikerraadio, "Uudis+"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: