Soorm: ministeeriumi konservimeede Eesti seakasvatajat ei aita ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1446804138000 | amCalendar}}
Sealihast konserv
Sealihast konserv Autor/allikas: Margus Ansu/Postimees/Scanpix

Maaeluministeerium kooskõlastas AS Maag Konservitööstusega esimese lihatarne tingimused riigi tegevusvarusse ostetavate sealihakonservide valmistamiseks. Kuigi vajamineva sealiha võib konkursi tulemusel tarnida AS HKScan Estonia, siis ettevõtte juhatuse esimees Teet Soormi hinnangul n-ö konservimeede Eesti seakasvataja ei aita, kuna see ei tõsta 3. tsoonist pärit sealiha üldist turuhinda. Maaeluminister ähvardab kriitika tõttu konservide tootmise toetamise lõpetada.

HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm ütles ERR-i uudisteportaalile antud kommentaaris, et n-ö konservimeede on küll mõeldud seakasvatajatele, kuid madalate kokkuostuhindade tõttu ei tõuse sellest farmeritele sentigi kasu.

"Seakasvatus on üks äri ja tapamajadega seotud tööstus on teine äri. Konkreetselt oli see meede mõeldud seakasvatajatele aga see viidi kiirustades läbi ja arusaamata selles, miks seda läbi viiakse," rääkis Soorm.

Teet Soormi, kui Baltikumi suurim seakasvatusettevõtte juht, väitel ei jõua mitte ükski sent tänu konservimeetmele seakasvatusse, sest üldine kolmanda tsooni sealihahind sellest ei suurene ning raha jõuab, vaid madalama pakkujani, kelleks saab olla, vaid suurtootja. "Kolmandasse tsooni seakasvatajatel ei ole tapamaja, lihalõikust, brändi ega tooteportfelli," selgitas Soorm.

Samas nentis ta, et kuna HKScan Estonial on laod konservi toorainet täis, siis osalesid nad AS Maag Konservitööstuse poolt maaeluministeeriumi tingimustel toimunud konkursil ning said õigus tarnida esimese partii jagu toorainet Maagile.

Konservide valmistaja leidmiseks toimus väljakuulutamata läbirääkimistega hange, mille tulemusel tunnistati edukaks AS Maag Konservitööstuse pakkumine, tehes ettevõttest ainsa 3. tsoonist pärineva sealiha töötlemiseks tunnustatud konservitööstuse Eestis.

AS Maag Konservitööstuse korraldatud konkursil osales ministeeriumi andmetel neli pakkujat, madalama hinna alusel võitis AS HKScan Estonia.

Tarnitava sealiha kogus on vastavalt konservitööstuse töötlemisvõimsusele 25 tonni ning sellest riigi tegevusvarusse ostetavate sealihakonservide tükihinnaks kujuneb koos käibemaksuga eeldatavalt 1,07 eurot.

Enam kui 96 000 konservist koosnev esimene partii valmib ja antakse maaeluministeeriumile üle 16. novembriks. Esialgne konservide tootmise plaan on koostatud kuueks nädalaks. AS Maag Konservitööstus ostab liha sealihakonservide valmistamiseks kord nädalas konkursiga madalama hinna alusel.

Sealihakonserve on esialgu plaanis hoiustada riigi füüsilise tegevusvaruna 2016. aasta lõpuni ning seejärel on neid võimalik müüa, anda üle kaitseväele või jagada puudust kannatavatele inimestele sotsiaalabi meetmete kaudu.

Konservide valmistamiseks kasutatav liha pärineb seakatku leviku piiramiseks Euroopa Liidu poolt Eestis kehtestatud III tsoonis kasvanud tervetelt sigadelt, kes on enne tapamajja saatmist läbinud veterinaarkontrolli ning uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks.

Kruuse ähvardab konservide tootmise toetamise lõpetada

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul kaalub riik tõsiselt sealihakonservide tootmise toetamise lõpetamist, kuna seakasvatajad eesotsas HKScaniga on konservide tootmise plaani teravalt kritiseerinud, kuid esitasid siiski pakkumise tarnida konservidesse oma sealiha, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Maaeluministeerium teatas, et konservide valmistamiseks vajamineva sealiha tarne hanke võitis madalaima hinnapakkumusega HKScan, kuid just see firma on konservikava mõttekuse kahtluse alla seadnud ning paisanud samas Eesti kaubandusvõrku Soomest imporditud sealiha.

Vabariigi Valitsus otsustas 29. oktoobril toimunud istungil eraldada riigi tegevusvarusse sealihakonservide soetamiseks 1,78 miljonit eurot.

3. tsooni liha kasutamist riigi toiduvaru konservide valmistamist on soovinud põllumeeste esindusorganisatsioonid, et stabiliseerida kitsendustega seakatku piirkonnast pärineva sealiha turgu, kus paljudel seakasvatajatel tekkis probleem sigade realiseerimisega.

Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima ettenähtud bioohutusmeetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: