Paet: Estonian Airil ei tohi lasta kergekäeliselt allavett minna ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1446803068000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet (RE) avaldas arvamust, et Estonian Air ei peaks negatiivse otsuse korral koheselt tegevust lõpetama, vaid kohtusse pöörduma.

Urmas Paet selgitas intervjuus, et tema hinnangul on Estonian Airi küsimus lennundusäris väga põhimõtteline ja see tuleks Euroopa Liidus lõpuks selgeks rääkida.

"Oleks lõpuks aeg rääkida sisust, sellest, kas ja kuidas on lennundus täna Euroopa erinevates nurkades konkurentsivõimeline. Eesti ja Tallinn on selles kontekstis kindlasti üks kõige halvemas olukorras olevaid piirkondi, kuna me oleme võrreldes Euroopa keskosaga kaugel, kuna inimesi siin on vähe. Me ei ole võrreldav tegelikult ühegi teise Euroopa piirkonnaga. Ka ei ole Eesti mingi eriline turismimaa, kui võrrelda Lõuna-Euroopa väiksemate riikidega," selgitas Paet.

"Mina näen, et selles osas tuleks muuta tegelikult õigusruumi. Tallinna lennujaamast ja Eestist ei saa kunagi Frankfurti, ei saa isegi Helsingit ega Riiat mitte, mis tähendab seda, et rääkida võrdsetest konkurentsitingimustest Euroopa lennunduses on mõttetu, sest seda ei ole, nagu me Eesti pealt oleme pikka aega näinud," rääkis Paet.

"Väita, et täna hoitakse mõnekümne miljoni euroga elus lennufirmat, mis lennunduse mastaabis ei ole mingi raha, et see nüüd tekitab tohutu konkurentsitõrke kuskil, see ei ole ju mingi jutt," toonitas Paet.

Euroopa Komisjoni erinevaid otsuseid on liikmesriigid Euroopa Kohtusse varemgi kaevanud, seega poleks selles mingit pretsedenti, märkis ta.

"See on ikkagi Eesti majanduse ja ka ühiskonna mõttes, nii konkurentsi kui ka avatuse osas väga oluline. Minu meelest ei ole lihtsalt õige sellel väga kergekäeliselt lasta allavett minna," leidis Paet ja jätkas: "Siin on selline üldine küsimus, mis tahaks lahendust, sest vastasel korral Eesti konkurentsitingimused Eesti majandusel tervikuna halvenevad veelgi, ühenduste arv muu Euroopaga kahaneb."

Kohtuasi annaks Paeti arvates aluse alustada diskussiooni, et täna Euroopa lennunduses turg sellisel ideaalsel kujul nagu algselt taheti ei toimi. "Ja et adekvaatset ühendust Euroopa Liidu geograafiliselt ääremaalt muudesse Euroopa paikadesse ilma aeg-ajalt avaliku raha toeta pidada pole võimalik," selgitas eurosaadik.

"Jutt sellest, et on mingi tohutu riigiabi, mis sisuliselt kahjustab konkurentsi, see pole ka mingi jutt. Ma tahaks näha, et kus siis on need ülejäänud suured Euroopa lennufirmad, miks nad siia ei lenda? Mida see neil kahjustanud on?"

"Paljudel juhtudel ongi ühenduste hoidmiseks avalikku tuge vaja panna ja samas taustana võtta arvesse, kui palju see otsus toob tagasi majandusse, kultuuri ja muudesse valdkondadesse. Sest Estonian Airi puhul on ju ka ikkagi aastaid see firma saanud tegutseda ja ühendusi Euroopaga hoida ainult tänu sellele, et avalikku raha on sisse pandud," lausus Paet.

Paet näeb, et Estonian Airi olukorras on peamiselt süüdi ikkagi see, et Eesti on kaugel ning siia ongi kulukas lennata. Mõni aasta tagasi lõpetas Hollandi lennufirma KLM Eestisse lendamise põhjendusel, et samal ajal kui lennuk käib korra Amsterdamist Tallinna vahet, võiks ta teha sealsamas lähedal juba kaks reisi ja raha saab võtta oluliselt rohkem. Portugali lennufirma TAP Portugal tegi tänavu paarikuulise katsetuse ja lõpetas seejärel samuti lennud Tallinna.

"Ma rääkisin välisministrina poliitilisel tasandil viis aastat Turkish Airlines'i tulekust Eestisse ja nad ei tahtnud tulla, nad ütlesid, et neil ei tasu see ära. Siis lõpuks pooleldi poliitilise otsusena, kuna seal on see võimalik, tehti, et hästi, hakkab lendama," meenutas endine välisminister. "Tegelikult on ju ka Läti riik pannud Air Balticusse praeguseks juba tublisti üle 100 miljoni euro," märkis ta.

Paet nentis, et võib-olla lätlaste Air Baltic tegi mingis etapis mingeid asju bürokraatlikult õigemini, et Euroopa Komisjonist positiivse otsuse sai. "Aga sisuliselt ei ole ju mingit vahet. Sisuliselt on Air Balticusse pandud raha sisse riigi poolt ja pannakse, nagu me näeme, neil päevil jälle kümneid miljoneid. Ja siin pole midagi pahandada, sest kui oleks ka Air Baltic n-ö hukka läinud, siis oleks ka meil siin Eestis ju veel vähem ühendusi."

Ka Estonian Airi juhtimises on Paeti hinnangul aastaid tagasi heas usus tehtud asju, mis nüüd tunduvad küsitavad, näiteks lendamine väikestesse Soome linnadesse. "Aga see ei ole peamine," rõhutas Paet.

Euroopa Komisjoni otsusest saab aga Paeti sõnul olema näha, millistele vigadele seal viidatakse. "Alati on bürokraatlikult nipet-näpet midagi võimalik ju leida, aga minu meelest on see sisuliselt niivõrd oluline asi, et siin ei saa pugeda mingite formaalsuste taha. See on ju väga oluline, et oleks reaalsed ühendused. Paljud asjad on ju mõttetud, kui neid ühendusi ei ole."

Paet ei mõista, miks peaksid Estonian Airi lennud päevapealt katkema, kui Euroopa Komisjon teeb ka negatiivse otsuse. On näiteid, kus pankrotimenetluse ajal ettevõtte tegevus jätkub. Eurosaadik möönis, et otsust veeretakse juba mitu päeva ja ta ei tea, kas homme öeldakse, et nüüd on kõik. "Hästi, öeldakse. Aga mis siis saab esmaspäeval? Keegi ei tea mitte midagi."

"Miks peaks Estonian Air Euroopa Komisjoni otsuse peale kohe tegevuse lõpetama? Kohtusse tuleb minna. Avies lendab juba kuid ka pankrotimenetluse ajal," teatas Paet täna sotsiaalmeedias. Eurosaadik lisas, et lennuühendus Tallinnast enamikku muudesse Euroopa linnadesse polegi äriline ettevõtmine. "Muidu lendaks siia ka suur osa teistest lennuettevõtetest," nentis ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda kinnitas ERR-i uudisteportaalile, et võimalus otsus kohtusse kaevata oleks olemas, kuid enne otsuse saamist on seda keeruline kommenteerida.

Toimetaja: Liis Velsker

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: