Euroopa Komisjonist tuli negatiivne otsus, Estonian Airiga on lõpp ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Euroopa Komisjon otsustas, et Eesti kümned miljonid eurod riigiabi Estonian Airile oli ebaseaduslik ning see tuleb tagastada, mis tähendab ligi 24 aastat tegutsenud rahvusliku lennukompanii lõppu.

Euroopa Komisjoni otsusest tulenevalt on Eesti riigil kohustus nõuda raha tagasi, mis käivitab Estonian Airi pankroti ja selle käigus likvideeritakse ettevõte.

Estonian Air teatas seepeale, et ettevõtte juhatus otsustas 8. novembrist lõpetada oma äritegevuse. Reisijatele edastati käitumisjuhis.

Estonian Airi juhatuse esimees Jan Palmer ütles pressiteates, et Estonian Airi töötajatel on olnud suur au anda 24 aasta jooksul oma panus Eesti turismi ja majanduse arengusse.

"Viimasel aastal on meie lennufirma läbi teinud suure pöörde ja tänu suurenenud hulga allhankelepingutele tõestasime, et Estonian Air saab töötada jätkusuutliku ja kasumliku regionaalse lennufirmana. Soovin siinkohal tänada kõiki Estonian Airi töötajaid, kliente ja koostööpartnereid, kes andsid sellesse oma panuse. Vaatamata kõigele pidas Euroopa Komisjoni Konkurentsiamet meile antud riigiabi reeglitevastaseks,“ lausus Palmer.

Komisjon: Estonian Air sai konkurentsieelise

Pärast põhjalikku uurimist jõudis Euroopa Komisjon järeldusele, et Eesti abimeetmed riiklikule lennuettevõtjale Estonian Air andsid äriühingule põhjendamatu eelise konkurentide ees, mis on vastuolus ELi riigiabieeskirjadega.

Seetõttu peab Estonian Air tagastama juba saadud riigiabi, mis komisjonile teadaolevalt ulatub ligikaudu 85 miljoni euroni (pluss intressid), samuti ei saa ettevõtjale anda täiendavat 40 miljonit eurot ümberkorraldusabi.

Estonian Air on jäänud pidevalt kahjumisse juba alates 2006. aastast. Komisjoni uurimine näitas, et abimeetmeid ei ole võimalik ELi riigiabieeskirjade alusel heaks kiita, sest need hõlmasid korduvat riigi toetust, mis ei aidanud kaasa äriühingu elujõulisuse taastamisele ega piiranud abiga kaasnenud konkurentsimoonutusi.

Konkurentsipoliitika eest vastutav volinik Margrethe Vestager selgitas: „Ettevõtjad peaksid konkureerimisel tuginema jätkusuutlikele ärimudelitele, mitte lootma turul püsimiseks riigi jätkuvale toetusele. Estonian Air sai möödunud viie aasta jooksul riigilt mitu korda toetust, kuid ei teinud vajalikke ümberkorraldusi elujõulisuse taastamiseks. Estonian Airi kunstlik turulhoidmine ei kujutaks endast maksumaksjate raha otstarbekat kasutust, samuti oleks see ebaõiglane konkurentide suhtes, kes peavad hakkama saama ilma sellise toetuseta.”

Estonian Air on olnud majandusraskustes mitu aastat. Selle aja jooksul on ta korduvalt saanud toetust riiklike meetmete kaudu. Mõned neist ei kujutanud endast riigiabi, kuid suurem osa andis Estonian Airile põhjendamatu valikulise eelise konkurentide ees, mis on vastuolus ELi riigiabieeskirjadega.

Komisjoni uurimine näitas, et riigi osalemine 2,48 miljoni euroga Estonian Airi kapitali suurendamises ja Estonian Airi maapealse teeninduse müük riigi omanduses olevale Tallinna lennujaamale 2,4 miljoni euro eest toimusid 2009. aastal kooskõlas turutingimustega. Seetõttu ei hõlmanud need toimingud riigiabi ELi eeskirjade tähenduses.

Mitu järgnevat meedet andsid Estonian Airile aga valikulise eelise konkurentide ees, mistõttu on sel juhul tegemist riigiabiga Estonian Airile summas 125,6 miljonit eurot (millest 84,9 miljonit on juba välja makstud). Eelkõige puudutavad need järgmist:

riigi kapitalisüst 17,9 miljonit eurot 2010. aasta novembris;
täiendav riigi kapitalisüst 30 miljonit eurot kahes osas (2011. aasta detsembris ja 2012. aasta märtsis);
riigi päästmislaen 37 miljonit eurot mitmes osas ajavahemikus alates 2012. aasta detsembrist kuni 2014. aasta novembrini ning
riikliku kapitali suurendamiseks mõeldud täiendavad 40,7 miljonit eurot.

Raskustes olevatele ettevõtjatele antava riigiabi võib heaks kiita vaid juhul, kui meetmed on kooskõlas kehtivates komisjoni suunistes (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta) sätestatud tingimustega.

Suuniste kohaselt võib päästmis- ja ümberkorraldusabi anda vaid kord kümne aasta jooksul (ühekordse abi põhimõte). Selle eesmärk on vältida olukorda, kus äriühing loodab riigi toetusele, selle asemel et võrdsetel alustel konkureerida. Eesti andis Estonian Airile 2010.–2014. aastal toetust aga vähemalt kolmel korral ja ette oli nähtud järgmine kapitalisüst.

Komisjoni uurimise käigus selgus ka see, et Estonian Airil puudus usutav ümberkorralduskava, mille abil oleks võimalik taastada ettevõtja elujõulisus ilma riigi pideva toetuseta. Lisaks ei sisaldanud kava piisavaid meetmeid riigi toetusega tekitatud konkurentsimoonutuste vähendamiseks.

Korduvad riiklikud toetusmeetmed on juba andnud lennuettevõtjale märkimisväärse majandusliku eelise, mida tema konkurentidel ei olnud. Sellise konkurentsimoonutuse kõrvaldamiseks peab Estonian Air nüüd juba saadud abi (84,9 miljonit eurot pluss intressid) Eesti maksumaksjatele tagasi maksma. See on vajalik võrdsete tingimuste tagamiseks siseturul.

Riigiabi on keelatud, kui see kahjustab konkurentsi

Vastavalt ELi toimimise lepingule on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi.

Seega laieneb riigiabi mõiste mis tahes otsesele või kaudsele eelisele, mida rahastatakse riigi ressurssidest ja mille annab kas riik ise või mis tahes vahendaja talle antud volituste kohaselt.

Selleks et teha kindlaks, kas hindamisaluste meetmete puhul oli tegemist Estonian Airile antud majandusliku soodustusega ja kas need meetmed hõlmavad seetõttu riigiabi, hindas komisjon seda, kas lennuettevõtja sai majandusliku eelise, mida ta ei oleks saanud tavapärastes turutingimustes.

Selle väljaselgitamiseks kohaldas komisjon turumajanduslikult tegutseva investori põhimõtte testi. Turumajanduslikult tegutseva investori põhimõtte kohaselt ei ole riigiabiga tegemist juhul, kui turumajanduse tavatingimustes tegutsev erainvestor, kelle suurus on võrreldav avaliku sektori asutustega, oleks sarnastel asjaoludel võinud abisaajale kõnealuseid meetmeid pakkuda.

Estonian Air lendas viimast päeva, Nordic Aviation alustab

Valitsus on loonud kaks uut ettevõtet, millest üks hakkab ilmselt haldama Estonian Airi seniseid lennuliine ning teine tegeleb lennukite liisinglepingute täitmisega.

Uue lennufirma nimeks saab AS Nordic Aviation Group ja lennukite haldusfirmaks OÜ Transpordi Varahaldus. Kokku nõuab see riigilt umbes 70 miljoni eurost rahapaigutust.

Valitsuse otsusega asutatud ja riigile kuuluv lennufirma Nordic Aviation Group alustab koostöös viie Euroopa lennufirmaga reisijate teenindamist alates homsest, 8. novembrist kaheksal lennuliinil: Amsterdami, Brüsselisse, Kopenhaagenisse, Stockholmi, Oslosse, Kiievisse, Trondheimi ja Vilniusesse.

Esimene Nordic Aviationi korraldatav lend väljub 8. novembri hommikul kell 6:50 Amsterdami.

Nordic Aviation on hetkel vaid lendude tellija, sest ettevõttel ei ole veel oma lennukeid ega meeskondi. Lende teostatakse koostöös lennufirmadega BMI, Trade Air, NextJet ja Carpatair, kellelt on renditud lennukipark koos meeskondadega ning Adria Airways, kelle poolt on lennuettevõtja sertifikaat, kommertsplatvorm ja piletimüügisüsteem. Seetõttu kehtivad Nordic Aviationi lendudel esialgu Adria Airways reeglid.

Nordic Aviation Groupi nõukogu esimees Peeter Tohver rõhutas, et Nordic Aviation on uus ja iseseisev ettevõte, mis ei ole Estonian Airi õigusjärglane.

"Euroopa Liidu reeglid on väga karmid, mistõttu alustame täiesti puhtalt lehelt ja uue meeskonnaga. Valitsus on pannud loodud ettevõttele ülesandeks lendude jätkamise võrreldavas mahus eelmise operaatoriga. Oleme teinud selle nimel väga tõsist tööd ning oleme täna reisijate teenindamiseks valmis," kinnitas Tohver.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: