Lennuamet ettekirjutuses: Aviesiga lennuõnnetuse toimumise tõenäosus on suur ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kuigi riiklikku tehnilist järelevalvet teostav Eesti Lennuamet on kodumaisele lennuettevõttele Avies teinud juba tervelt kuus ettekirjutust, jätkab mõjukatele Eesti esirikastele kuuluv ja maakohtus pankrotiotsuse saanud kompanii lendude opereerimist nii Stockholmi, Kuressaare kui ka Kärdla liinil.

Pärast Estonian Airi hukku on Avies vanim jätkuvalt liinilende teenindav kodumaine firma, mis asutati 1991. aastal. Paraku sellega head uudised piirduvad, vahendas "Pealtnägija".

Endine politsei mõrvauurija, diplomaat ja praegune vandeadvokaat Argo Küünemäe esindab Aviesi kõige tulisemaid vastaseid. Nende sõnul on firma aastaid jultunult riiki petnud, võlausaldajaid hanitanud ja tagatipuks reisijate elu süüdimatult ohtu seadnud. Kuid mis kõige intrigeerivam väide – nende meelest pigistavad järelevalvet teostavad ametnikud poliitikute survel silma kinni.

2009. aastal ostsid Aviesi kontrolliva osaluse kaks avalikkuses tuntud Eesti suurettevõtjat: keemiatööstur Priit Piilmann ja piimakuningas Oliver Kruuda. Äripäeva rikaste edetabelis stabiilselt etteotsa platseeruv Piilmann on tänaseni Aviesi omanik, kuid Kruuda, kes sattus ise raskustesse, müüs osaluse 2013. aastal, ehkki säilitas Aviesiga kaudse sideme, näiteks on firma tegevjuht ja osanik tema perekonda kuuluv Allan Soll. Et Avies sipleb probleemides, on viimastel aastatel uudistest pisteliselt läbi käinud – küll hilines minister tehnorikke tõttu, piloodid protestisid maksmata palga pärast ja firma maksuvõlg paisus nagu pärm...

Aga selgub, et see kõik on palju tõsisemate ja ohtlikumate hoovuste pinnavirvendus. Rootsi pilootide assotsiatsiooni president Martin Lindgren ütleb, et poolteist aastat tagasi ütles Rootsi tsiviillennundusamet, et kui Avies oleks Rootsi lennufirma, võetaks neil ohutuse huvides kohe litsents ära.

Üsna hiljutise ajani oli Aviesi lennukipargis kümmekond lennukit, millest enamus olid renditud. Praeguseks on sõidukõlbulikke masinaid järgi jäänud neli. Regulaarselt lendavad neist kaks – Stockholmi, Kuressaare ja Kärdla liinil.

Seisvatelt lennukitelt võeti lendavatele masinatele asendusosi. Selle avastas tänavu märtsis võlausaldaja ja hooldusfirma juht Valentin Manusha, kes on ühe Aviesile renditud lennuki omanik, aga samal ajal pakub ka tehnojärelevalve ning ekspertiisi teenust. "Kontrollisime dokumente. Jäi mulje, et kõik on korras. Lennuk võib minna ja lennata. Aga kui lennuki juurde tulime, siis avanes pilt... Olen lennunduses olnud kaua aega, aga sellist asja pole varem näinud. Eemaldatud oli üle 30 detaili. Kuigi dokumendid seda ei kajastanud," kirjeldas ta.

"Ei, ei, see ei ole kaos. Kui teile koju keegi koputab uksele, tuleb sisse, teil on laps mänguasjad sassi ajanud, siis inimene ei saa öelda ukse peal teile, et teil on kaos, see on hetkeseis. Kui meie enda lennukite sees teeme seda, siis me ei pea isegi trackima seda. Aga me oleme seda kõike trackinud," kinnitas Aviesi juht Allan Soll.

Lennuameti peadirektor Kristjan Telve selgitas, et regulatsioon annab sellele väga selge juhise. "Ehk siis ühe fleati, kui me kasutame ingliskeelset väljendit, raames võib tõsta ühelt lennukilt teisele tõesti neid komponente ja siis ka tagasi," lausus Telve ja lisas, et see, kus milline osa asub, on soovitatav dokumenteerida, aga otsest nõuet ei ole.

"Kui raha ei jätku, tekib turvalisuse probleem. Vähene rahastamine viib ebapiisava hoolduseni, varuosade nappuseni, kuni lõpuks ollakse sellises olukorras nagu mina praegu – lennuk on kasutuskõlbmatu ja asub pankrotistunud lennufirmas," leidis võlausaldaja, lennuki rentija John Clarke.

Eesti Lennuamet, kes tegeleb riigipoolse tehnilise järelevalvega, on alates 2013. aastast teinud Aviesile koguni kuus ettekirjutust, mida on kordades rohkem kui teistel Eestis opereerivatel lennufirmadel.

Juba 2014. aastal läks asi nii karmiks, et lennuamet ähvardas ettekirjutuse täitmata jätmise puhul Aviesi lennuloa kuueks kuuks peatada. Tänavu mais tehtud ettekirjutuses korratakse hoiatust ning seisab koguni mustvalgel: Avies ei vasta nõuetele, "mistõttu on intsidentide, tõsiste intsidentide või koguni lennuõnnetuse toimumise tõenäosus suur." Ometi avalikkus ei kuulnud sellest mitte midagi.

Avalikkus hoiatusest ei tea

"Oleks vastavad ametiisikud teinud kohe seda, mida mina nende tööks pean, oleks selle lennufirma tegevus peatatud juba möödunud aastal, kui kõik liisinguandjate lennukid olid veel ühes tükis. See oleks säästnud kõigile palju raha, aega ja vältinud sekeldusi," lausus lennuki rentija John Clarke.

"See, miks me peaksime seda, kui meil on olemas informatsioon, et see viga või tõenäosus on kõrvaldatud, miks me peaksime inimesi ilma asjata alarmeerima," leidis lennuameti peadirektor Kristjan Telve. "See ohtlik situatsioon kunagi ei realiseerunud ja me oleme siin selleks, et tagada maksimaalne ohutus, et kõik tegevused ettevõte teeks vastavalt regulatsioonile, et minimiseerida need riskid."

Ei ole siiski laest võetud väide, et halb majanduslik olukord mõjutas turvalisust. 31. jaanuaril 2014 startis Aviesi liinilend 17 inimesega pardal Stockholmist, et maanduda Torsby lennujaamas Kesk-Rootsis. Väljas oli lumetorm ja ametlik ilmateade hoiatas tugeva jäätumise eest. Lend ise möödus viperusteta, kuid maandumisel ei suudetud lennukit pidama saada ja teekond lõppes lumevallis. Rootsis tehtud juurdluses selgus, et õnnetuse põhjustas liiga hilja ja liiga suurel kiirusel tehtud maandumine. Ilmsiks tulid ka tõsised tehnilised puudused.

"Selgus, et propelleri jäätumisvastane süsteem ei töötanud. Ometi lendasid nad talvises Rootsis ja see on päris ohtlik," tõdes Rootsi Pilootide Assotsiatsiooni president Martin Lindgren.

"Jään siin vastuse võlgu konkreetsete teemade osas, et kas ta tegi või ei teinud," kommenteeris lennuameti peadirektor Kristjan Telve.

Avies võitis 2011. aastal hanke mitme Rootsi riigi poolt doteeritud siselennu teenindamiseks. Nelja aasta jooksul oli neil seal neli rasket intsidenti, kus oli õnne, et keegi viga ei saanud. "Neil oli lennukitega tehnilisi probleeme, need lagunesid. Lisaks oli neil peaaegu katastroofiga lõppenud intsident Svegis, kui mõlemal mootoril kadus jõud," tõi Lindgren välja.

Kui uudised neist intsidentidest üldse Eestisse jõudsid, pisendas tegevjuht Allan Soll nende tähtsust ja andis mõista, et tegu on ülereageerimisega ning Eesti firma pahatahtliku turult välja söömisega. Rootslaste sõnul lendasid eestlased lihtsalt väljendudes logudega ja kui midagi juhtus, püüdsid seda maha vaikida.

"Piloodid ei kandnud ette, kui lennuk katki läks, sest meie andmetel nad kartsid, et siis jäetakse lennud ära ja Rootsis ei polnud neil vajalikke tehnikud. Nii jätkasid nad lendamist tehniliselt mittekorras lennukiga, mida poleks tohtinud lendama lubadagi," märkis Lindgren.

Trikk on selles, et meie registris olevatele Aviesi lennukite üle peab isegi Rootsi pinnal tehnilist järelevalvet teostama Eesti Lennuamet.

"Pealtnägija" käsutuses on mahukas kirjavahetus, mis tipneb sellega, et Kristjan Telve tunnistab Rootsi kolleegidele, et lennuamet on väga mures Aviesi tegevuse üle Rootsis, kuid tunnistab ka, et Eesti Lennuametil jääb vajaka kohalolust Rootsis. Tänavu 6. märtsil katkestas Rootsi transpordiamet lepingud Aviesiga. Seda põhjendati ühelt poolt küll lendude hilinemise ja ärajäämisega, aga teisalt tõsiste intsidentidega.

Just Rootsi võlausaldajad olid need, kes esitasid mai alguses AS Aviesi suhtes pankrotiavalduse. Hiljemalt see pidanuks olema häirekell ka Eesti võimude jaoks, sest Avies teeb liinilende Kärdlasse ja Kuressaarde, millele riik maksab iga kuu üle 160 000 euro dotatsiooni.

Lõppkokkuvõttes jääbki arusaamatuks, kuidas lennufirma, millele on tehtud teistest märgatavalt rohkem ettekirjutisi, mis on sattunud lähiminevikus viide ohtlikku lennuintsidenti ja mille kohta teatab lennuamet veel sel aastal, et lennuõnnetuse toimumise tõenäosus on suur, ikkagi edasi lendab.

Lennuameti peadirektor kinnitab, et lennuamet on täiesti sõltumatu organisatsioon.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal keeldus "Pealtnägijale" kommentaaride jagamisest. Loo uurimise ajal pidas "Pealtnägija" pikki läbirääkimisi Allan Solliga ja pakkus talle mitmeid võimalusi olukorda kaamera ees kommenteerida. Paraku edutult.

"Sellel ei ole üldse mitte midagi selgitada. Selles suhtes, et lennundusettevõttes on asi väga lihtne. Kui lennuettevõte lendab, siis ta on vastavuses Euroopa lennuohutusnõuetega ja lennundusettevõte toimib. Nii lihtne see ongi. Must ja valge. Kõik on väga ohutult lennanud ja lendavad edasi, nii et selles suhtes olge mureta," ütles Aviesi juht Allan Soll.

Kõik asjaomased ametnikud ütlevad, et mäng on piiripealne, aga siiski ohutu ja mingit poliitilist survet lennuvõimetut lindu õhus hoida pole.

Toimetaja: Liis Velsker



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: