Tööinspektsioon: ettevõte peab likvideerimise käigus täitma kõik võlanõuded, kuid ei tohi jääda miinusesse ({{commentsTotal}})

Eurod.
Eurod. Autor/allikas: Elmo Riig/Sakala/Scanpix

Ettevõtte likvideerimine on võimalik vaid juhul, kui äritegevuse lõpetav firma on suuteline tasuma kõik nõuded, mille võlausaldajad, seal hulgas ka töötajad, on esitanud, rõhutas tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu.

Töötajal on ettevõtte majandusraskuste korral kolm võimalust: oodata koondamisteadet koos hüvitisega, sealjuures õigusega saada keskmist palka juhul, kui töötaja on iseenesest valmis töötama, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Teine võimalus, et kui tööandja ei võimalda töötamist, rikkudes sellega jämedalt töölepinguseadust, võib töötaja lepingu erakorraliselt üles öelda, tuues muidugi välja ka põhjuse, ning sel juhul on õigus kolme kuu keskmise palga suurusele hüvitisele.

Kolmas võimalus on otsida uus töö ja anda senisele tööandjale üle korraline ülesütlemine. Siis koondamishüvitisi ei saa, kuid lõpparve ja kasutamata jäänud puhkuse hüvitise peab ikka saama. Ükskõik mispidi, töötaja tühjade kätega ei jää.

Likvideerimine on võimalik, kui võlad saavad tasutud

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu ütles, et pankrotimenetluse korral võtab protsess lihtsalt kauem aega.

"See võib võtta aega kuni tuleb ajutine pankrotihaldur või alaline haldur, kes hakkab töötukassa kaudu taotlema pankrotihüvitist töötajatele," ütles Miidla-Vanatalu.

Ettevõtte likvideerimine ilma pankrotimenetluseta on võimalik juhul, kui kõik nõuded on rahuldatavad äritegevuse lõpetanud firma varadest.

"Ehk siis ettevõtte varad miinus võlausaldajate, seal hulgas ka töötajate, nõuded. Pärast nende tasumist peab jääma firma nulli ning ainult siis on võimalik rääkida likvideerimisest," sõnas Miidla-Vanatalu, kes märkis, et kui seis läheb miinusesse, siis peab tulema pankrotimenetlus

Protsessi venitamine jätab töötaja rippuma

Igal aastal leidub ettevõtteid, kes hakkavad tegevuse lõpetamisel protsessi venitama, mis on tööinspektsiooni juhi hinnangul töötaja jaoks kõige hullem variant.

"Üldjuhul hakatakse juhatuse liikmeid välja vahetama ning nende asemele määratakse tankistid ja keegi isegi mitte võlausaldajad ei alusta pankrotimenetlust," selgitas Miidla-Vanatalu.

Venitamise ajal jäävad töötajad n-ö õhku rippuma, neil ei võimaldata töötada ja nad võivad oodata väga pikka aega.

"Sellises olukorras ei ole töötajal mõtet oodata lõputult, vaid tuleb teha see samm ning otsustada, kas anda lihtsalt lahkumisavaldus sisse või siis esitada töölepinguseaduse paragrahvi 91 lõike 2 alusel lepingu ülesütlemise avaldus, mis annab õiguse nõuda ka hüvitist," märkis tööinspektsiooni juht.

Vaatamata majandusolukorrale pole vaidluste arv kasvanud

Üldiselt on tööandjad aga seaduskuulekad ning mõtlevad varakult sellele, kuidas oma töötajaid säästa ja neid aidata. Mida varem nõuküsimiseks töötukassa ja miks mitte tööinspektsiooni poole pöördutakse, seda kergem on kõigil osapooltel.

Töövaidluskomisjonis on vaidluste arv viimastel aastatel stabiilsena püsinud, mis näitab Meeli Miidla-Vanatalu sõnul seda, et töötajad on oma õigustest ja kohustustest teadlikud.

"Sel aastal küll väike tõus on aga see on paari protsendi ringis, mis tähendab, et midagi plahvatuslikku, vaatamata reaalsele majandusolukorrale, toimunud ei ole," möönis Miidla-Vanatalu.

Toimetaja: Allan Rajavee



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: