Sarivägistaja kaotas lõplikult kohtulahingu prokuratuuri vastu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Guntars Kaziks Politsei
Guntars Kaziks Politsei

Sarivägistamiste eest vangis istuv Guntars Kaziks kaotas lõplikult kohtuprotsessi Lõuna ringkonnaprokuratuuri vastu, kuna riigikohus ei võtnud tema kaebust arutusele.

Kuna riigikohus Kaziksi (48) kaebust ei aruta, siis jõustus kohtuotsus, millega tema kaebus prokuratuuri vastu jäi rahuldamata.

Kaziks tahtis oma kaebuses Lõuna ringkonnaprokuratuuri tegevuse õigusvastaseks tunnistamist, kuna tema arvates oleks pidanud prokuratuur takistama tema isikuandmete avaldamist ajakirjanduses.

Tartu halduskohus leidis mullu märtsis, et Kaziksi kaebus on põhjendamatu ning jättis selle rahuldamata. Sama tulemuseni jõudis ka asja arutanud Tartu ringkonnakohus tänavu sügisel.

Kaziks tahtis prokuratuuri tegevuse õigusvastaseks tunnistamist seoses sellega, et prokuratuur ei takistanud tema nime avaldamist aastatel 2012–2013 ajalehes Postimees ilmunud artiklites, Kanal 2 saates „Teadmata kadunud“, Õhtulehe artiklis ja TV3 „Seitsmestes uudistes“.

Kaziks märkis, et prokuratuur oleks pidanud takistama tema isikuandmete avalikustamist meedias kohtueelse menetluse ajal ehk enne kohtuistungit ja enne tema suhtes jõustunud kohtuotsust.

Kohus seevastu leidis, et üheski Kaziksi välja toodud artikli või saate puhul ei ole tuvastatud, et prokuratuur oleks rikkunud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud nõudeid kohtueelsete andmete avaldamisele.

Kohus on seisukohal, et kriminaalmenetluse seadustik annab prokuratuurile õiguse otsustada, kas ja millised eeluurimise käigus saadud andmed võib avalda ja milliseid mitte.

Samas ei pane seadus kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu mitte prokuratuurile, vaid menetlusosalisele, kriminaalmenetluses osalevale muule isikule või menetlusvälisele isikule, mistõttu ei saa prokuratuur ka seaduses sätestatud nõudeid rikkuda.

Kohus märkis ka, et seadusest ei tulene keeldu enne süüdistuse esitamist või enne kohtuistungit või enne kohtulahendi jõustumist kohtueelses menetluses kogutud andmeid avaldada.

Samuti käsitleb kriminaalmenetluse seadustik ainult kohtuliku eeluurimise käigus saadud andmete avaldamist, mitte aga ajakirjaniku enda või mõne muul viisil kogutud andmete avaldamist.

Kohus leidis ka, et prokuratuur ei ole ise üheski Kaziksi poolt välja toodud ajalehe artiklis või saates ise informatsiooni andnud ega meediale saadetud kirjades kordagi tema ees- ja perenime välja toonud.

Lisaks tõdes kohus, et peale ühe ajalehes ilmunud artikli ei ole prokuratuurile saadetud eelnevalt artikli mustandit või küsitud saate või artikli avaldamiseks luba, mistõttu ei saa prokuratuurile ka ette heita seda, et ta jättis takistamata Kaziksi isikuandmete avaldamise artiklites ja saadetes.

Kohus märkis, et prokuratuuril puudub õigus preventiivselt kontrollida ajakirjanduses või muus meedias avaldamisele tulenevate andmete allikaid ning puudub õigus reguleerida ajakirjanduse tegevust.

Seaduse kohaselt on prokuratuuril õigus ainult karistada kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikkunud isikuid, kuid ka siin on prokuratuurile antud õigus, mitte kohustus karistada andmeid avaldanuid.

Sarivägistaja pääses neiu mõrvas süüdimõistmisest

Mullu aprilli lõpus ei rahuldanud Tartu ringkonnakohus prokuröri kaebust ja jättis muutmata sarivägistamiste eest vangis istuva Kaziksi õigeksmõistmise ühe neiu vägistamise ja mõrva süüdistuses.

Ringkonnakohus jättis muutmata Tartu maakohtu otsuse, millega mõisteti Kaziks 2006. aasta veebruaris kaduma jäänud 17-aastase neiu vägistamises ja mõrvas süü tõendamatuse tõttu õigeks.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on eelmise aasta 19. novembri otsuses loogiliselt ja arusaadavalt tuvastanud, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei anna tõsikindlat alust Kaziksi süüditunnistamiseks.

Lõuna ringkonnaprokurör Toomas Liiva taotles Kaziksi süüditunnistamist vägistamises ja tapmises kaudsete tõendite alusel ning tema karistamist eluaegse vangistusega.

Kaziks end vägistamises ega mõrvas süüdi ei tunnistanud.

Sarivägistaja pandi vangi

Harju maakohus tunnistas Kaziksi 2010. aasta oktoobris süüdi nelja neiu ja naise vägistamises ning määras talle 15-aastase vanglakaristuse.

Süüdistuse järgi vägistas Kaziks 2009. aasta oktoobrist kuni novembrini Harjumaal erinevates kohtades kaks alaealist neidu ja kaks naist, kes olid eelnevalt tee ääres hääletanud ja kelle ta oma auto peale võttis.

Politsei pidas Kaziksi kuritegudes kahtlustatuna kinni 2009. aasta 18. novembril ning pöördus avalikkuse poole palvega leida tema võimalikke ohvreid.

Kaziks on varem kuus korda kriminaalkorras karistatud, sealhulgas seksuaalkuritegude eest.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: