Pakosta: erakoolide seaduse seletuskirjas puudub võrdsuse analüüs ({{commentsTotal}})

Pakosta palub haridus- ja teadusministeeriumil koostada erakoolide seaduse muutmise seletuskirjas põhjalikum mõjude analüüs.
Pakosta palub haridus- ja teadusministeeriumil koostada erakoolide seaduse muutmise seletuskirjas põhjalikum mõjude analüüs. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta palub erakoolide pidajate ja lapsevanemate pöördumise peale haridus- ja teadusministeeriumilt (HTM) analüüsi selle kohta, kuivõrd võib erakoolide seaduse muutmine suurendada haridussüsteemis diskrimineerimise juhtumeid. Pakosta hinnangul puudub taolise mõju analüüs täielikult.

"Kavatsen teha haridus- ja teadusministeeriumile ettepaneku teostada täiendav analüüs selle kohta, millist mõju avaldab erakoolide riikliku rahastamise vähendamine isikute usuvabadusele ning õigusele jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ka enda või oma laste haridusvalikute tegemisel,” vastas Pakosta erakoolide pidajaid ja lapsevanemaid ühendava liikumise Avalikult Haridusest eestvedaja Kalev Roosiväli pöördumisele.

Pakosta hinnangul on taolise analüüsi tegemine just eelnõu koostaja ehk HTM-i ülesanne. Paraku on see praegusest seletuskirjast välja jäänud.

Täiendava analüüsiga peab Pakosta sõnul selguma, kas eelnõu rakendamine võib endaga kaasa tuua olukorra, kus suureneb risk otsesele või ka kaudsele diskrimineerimisele.

Samuti tahab Pakosta näha mõjude analüüsi käigus detailsemat selgitust selle kohta, milline on erakoolide roll teisest rahvustest õpilaste integreerimisel Eesti ühiskonda. Lisaks tuleks seletuskirja lisada, milline roll on erakoolidel puudega lastele haridusvõimaluste pakkumisel ka pärast eelnõu vastuvõtmist.

Justiitsministeerium kritiseeris samuti mõjude puudulikkust

Septembris kooskõlastusringil olnud eelnõu jättis justiitsministeerium kooskõlastamata. Üks põhjustest oli just puudulik mõjude analüüs. Samuti tõi ministeerium välja, et seadusemuudatusega otseselt seotud grupid on palunud HTM-ilt põhjalikumat analüüsi, et mitte vastu võtta muudatusi, mis hiljem jälle ümber vaadata tuleks.

"Väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) mittekoostamise põhjendusena on seletuskirja autorid märkinud kiireloomulisuse. Samas on eelnõuga kavandatavate muudatuste poolt otseselt mõjutatud sihtrühmad viidanud sellest tulenevatele mitmetele potentsiaalsetele probleemidele, mis võivad vajada põhjalikumat analüüsi. Leiame, et sellises olukorras tuleks uute muudatuste kiirustavat rakendamist vältida, seda enam, et mõned aastad tagasi vastu võetud muudatused andsid osadele sihtrühmadest risti vastupidise signaali. Lisaks leiame, et kiireloomulisusele viitamine võib olla põhjendamata, kui Riigikohtu poolt pole seatud konkreetset tähtaega ning otsus ise tehti juba peaaegu aasta tagasi (28.10.2014)," kirjutas justiitsministeerium.

Erivajadustega laste haridusest rääkides tõi justiitsministeerium välja, et kuigi HTM mainib, et erilist lähenemist vajavate õpilaste harimiseks peaks riik suuremat tuge pakkuma, on jäetud lahti kirjutamata, milline on siiski eelnõu mõju erivajadustega laste koolitamisel.

"Vajadusel tuleks mõjude osas eristada sihtrühmana ka raske erivajadusega õppijaid, kuna ka seletuskirjas on tõdetud, et nende "hariduse küsimus vajab olenemata õppeasutuse omandivormist läbi riikliku hariduspoliitika enam sekkumist ja seega ka üldisest erakoolide rahastamisest erinevat lahendust"," seisab Urmas Reinsalu signeeritud kooskõlastuskirjas.

Täna arutab valitsus erakoolide seaduse eelnõu, mis muudaks kohalikel omavalitsustel erakoolide tegevustoetuse maksmise vabatahtlikuks.

Erakoolide rahastamise küsimus on viimastel nädalatel põhjustanud vaidlusi ning eelnõu vastaste sõnul satuks uue seaduse tõttu üle 6000 erakoolis õppiva lapse keerulisse olukorda ja mitmeid koole ähvardaks sulgemine.

Erinevate osapoolte kooskõlastusi ning eelnõu kohta tehtud kommetnaare näeb Eelnõude Infosüsteemist.

Toimetaja: Greete Palmiste



uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: