Näiteks Kaubamaja ja Vanemuise teatri vahelise pargi asemele kerkiks büroohoone ja Atlantise kõrvale ehitataks riigiasutusi koondav riigimaja. Kõige selle eesmärk on koondada aktiivne inimtegevus linnasüdamesse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Võib olla väga õige jätta ja rääkida, vaadata ainult muruplatsi või mingit pargiosa ja öelda, et selle säilitamine on keskkonnale meelepärane tegu. Samas ajada funktsioonid linnas laiali ja genereerida sellega juurde tohutult transpordivoogu ja -vajadust. Ja kui me siis paneme need asjad kaalukausile, siis loomulikult väiksem nii-öelda transpordivajadus kaalub ilmselgelt need asjad üle," rääkis Tartu abilinnapea Jarno Laur.

Tartu Tartu linnavolikogu liikme, endise abilinnapea Jüri Kõre (IRL) sõnul on olnud aastakümneid kokkulepe, et Emajõe äärsed alad on roheline vöönd, mis on Tartu keskkonna jaoks väga oluline.

"Mõnevõrra tundub, et see kontseptsioon on ära unustatud keskkonnaseisundi hindamise tegemisel, on võetud selline mehaaniline lähenemine, et võib-olla on loetud, võib-olla ei ole isegi loetud üles puud, mis kaovad, jäävad ehituste alla, ja tehtud järeldus, et need moodustavad väga väikse osa Tartu haljastusest, ja järelikult keskkonnamõju ei ole suur," rääkis Jüri Kõre.

Tartlased on parkide kadumise vastu koondunud sotsiaalmeedias ning koguvad allkirju petitsioonile. Ka tänaval küsitletute seast oli enamik parkide kadumise vastu.

"Mina kui lapsevanem kindlasti sellele hästi ei vaata, sest kus me siis muidu käime jalutamas," ütles Nele.

"Ma tahan öelda, et siin on juba ilus rohelus. Kuhu veel midagi ehitada? Siin on väga ilus. Inimesed jalutavad ja saab ka istuda," rääkis Anna.

"Ühest käest on ilus, et Emajõe äärsed pargid, aga... kui seal on mingisuguseid positiivseid tagajärgi, siis miks mitte," arvas Martin.

Oma ettepanekuid kesklinna üldplaneeringu kohta saavad tartlased esitada neljapäevani.