Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Tartu linnaarhitekt: uus planeering toob kesklinna elu tagasi

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja. Autor/allikas: Margus Ansu/PM/Scanpix

Enam kui 2200 tartlast on andnud oma protestihääle linnaplaneeringule, mis näeb ette kesklinna hoonestuse suurenemist parkide arvelt. Linna plaan on aga laiem kui pelgalt kaubanduspindade juurdetekitamine ning kompromisslahenduse leidmiseks korraldatakse veel mitmeid arutelusid, lubas linnaarhitekt Tõnis Arjus.

Arjus rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et tal on linnarahva sõnavõttudest ning tekkinud diskussioonist hea meel, kuid näeb kommentaaridest ja petitsiooni sõnastusest, et protestijad ei ole linnaplaneeringusse tugevalt süvenenud.

"Kurvaks teeb, et allkirjastatakse asja, mille sisusse ei ole süüvitud," lausus Arjus, "kui ma ei oleks kursis detailplaneeringu sisuga, annaksin sellele kohe allkirja."

Linnaarhitekti sõnul on planeeringul laiem eesmärk. Selgelt on näha, et kesklinn on kaotanud töökohti, teenindusasutusi ning sellega ka elanikke. "Kõige parem sümbol oli see, et valuutat ei saa vahetada kesklinnas, tuleb minna Lõunakeskusesse," selgitas ta.

Konkurentsivõime tõstmiseks tahetakse hoonestust tihendada. Uued hooned peavad olema multifunktsionaalsed ehk võimaldama mitmesugust tegutsemist ja mõnusat ajaveetmise võimalust. Seetõttu on kehtestatud nõue, et uute, maksimaalselt kuuekorruseliste hoonete rajamisel peaks esimesed korrused jääma avatud ruumideks, olgu neis siis kohvikud, ärid või muud kõigile mõeldud asutused. 

"Võib-olla mõjub [ülplaneeringus] kõige ehmatavamana suur punane lapakas, mis jääb Holmi pargi peale, Atlantise kõrvale. Selge on see, et mingit karpi ei hakata sinna ehitama ja ehitusmahud pannakse enne kindlalt paika," ütles Arjus. Ta selgitas, et tegelikkuses on avaliku ruumi hulk on suurem, kui plaanist paistab. Konkurssidega tahetakse leida isikupärased ja Tartule omased lahendused. Ühegi hoone rajamine Atlantise kõrvale ei ole veel otsustatud.

Rohealad vähenevad pisut, kuid muutuvad kvaliteetsemaks

Kommenteerides petitsiooni "Emajõe pargid on Tartu õhk" kirjelduses tekkinud hirmu, justkui plaaniks linn rohealad kaotada, vastas arhitekt: "Rõhk on sellel, et vähendataks reostust, et haljastust oleks tihedamalt ja et linnas oleks kvaliteetsemad haljasalasid." Just ulatuslikud pargimassiivid on Arjuse sõnul need kohad, kus ei ole turvaline liigelda, seetõttu ei saa seda ka kvaliteetne pargiruumiks pidada.

Praeguse planeeringu kehtestamisel kaotaks kesklinn rohealadest 1,6 protsenti, vahendas Postimees. Arjuse sõnul on näiteks uue raamatukogu ja kunstimuuseumi ühismaja planeerimisel võetud arvesse seda, et see sobiks Vabaduse pst hoonestusjoonele. Samas on kirjas, et kogu Kaubamaja ja Küüni tänava vahelist parki ei tohi täis ehitada. Küll aga aitaks uus ning läbimõeldud arhitektuuriga hoone piirkonda rohkem inimesi tuua, mis omakorda tõstaks allesjääva pargi külastust.

"Oleme ise võrrelnud praegust olukorda ajaloolise plaaniga," sõnas Arjus.

Planeeringu suhtes saab ettepanekuid esitada homseni. Pärast seda vaagitakse märkusi ja kommentaare ning vajadusel muudetakse planeeringut. Kindlasti on ees ootamas uued arutelud.

Toimetaja: Greete Palmiste

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: