Presidendi uue residentsi turvasüsteem rippus avalikult internetis ({{commentsTotal}})

{{1448026979000 | amCalendar}}

2017. aastaks Rocca al Maresse rajatava presidendi uue residentsi turvasüsteemide joonised rippusid neli päeva kõigile kättesaadavana internetis. Juhtunu eest vastutava Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juht ei näe selles probleemi, kapo tema hinnanguga ei nõustu.

Riigi Kinnisvara aktsiaselts (RKAS) riputas internetis ehitushangete registrisse kogu presidendi uue residentsi projekti, mis jõudis avalik olla neli päeva. Dokumentidest võis vaadata ka seda, kus hakkavad asetsema liikumisandurid ning missuguse perimeetriga on presidenti turvavad kaamerad, vahendas Madis Hindre ERR-i raadiouudistes.

Presidendi uue residentsi ehitushanke dokumente saab vaadata riigihangete registrist. Kuni eilse õhtuni ehk neli päeva, oli ühes dokumendis ka link ehitusprojektile. Lisaks infole, kuhu tuleb presidendi ürdipeenar ning missugune tuleb tema tema voodi, olid projektis näha ka otseselt presidendi turvalisust mõjutavad dokumendid.

Dokumentidest sai teada, kuhu paigutatakse residentsi turvavad 84 valvekaamerat ning missugused on nende vaatlussektorid, mitmele hoonekasutajale jagatakse politseiga ühendatud paanikanupp, samuti, kust jookseb kaabel, mille lõhkumisel saab jätta presidendi residentsi ilma elektrita.

Riigihanke korraldas ning dokumendid pani internetti RKAS. Selle juhi Urmas Somelari sõnul ei tulnud talle projekti avalik kättesaadavus uudisena. "RKAS on seda kogu aeg teadnud, et see info on internetis olemas, sest meist see info ju lähtub," kommenteeris Somelar.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Agnes Suurmets-Ots aga ütles, et niisugune info kindlasti avalik olla ei tohiks. "Eks me peame möönma, et see loomulikult kujutab endast julgeolekuohtu, kui selline info on väga kahetsusväärsel viisil avalikuks saanud," tõdes Suurmets-Ots.

Politsei- ja piirivalveameti valvebüroo juhi Aivar Ridamäe sõnul peab politsei nüüd hindama, kas projektis on vaja midagi muuta.

"On äärmiselt kahetsusväärne, et informatsioon, mis ei ole mõeldud avalikustamiseks, sai avalikuks. Politsei peab nüüd eelkõige hindama, mida on vaja projektis muuta. Et see projekt avalikuks sai, kindlasti selle projekti valvamisele kasuks ei tule," rääkis Ridamäe "Aktuaalsele kaamerale".

Ka riigikogulase, kaitsepolitse endise peadirektori Raivo Aegi sõnul on siin tegu potentsiaalse ohuga presidendile. Niisiis tuleks projektid ka ümber teha.

"Need, mis lekkinud on, ei ole enam pädevad. Eks mida algsemas staadiumis need on, seda lihtsam on neid ringi projekteerida, küll aga nõuab see täiendavat tööd, täiendavaid ressursse, ka raha," tõdes Aeg.

Urmas Somelari sõnul aga mingit projektide ümbertegemist ei tule. Kui, siis ehk tulevad mõned muutused seoses ehitustööde käiguga. Ning üldse ei tohiks projektil nähtut liiga tõsiselt võtta.

"Mina isiklikult selles väga suurt probleemi ei näe. See on joonistatud selleks, et pakkuja saaks aru suurusjärkudest, töömahtudest. Kui te suudate mulle osundada hoone, mis on ehitatud 100% algse projekti järgi, siis ma annan teile 100 eurot," lubas Somelar.

RKAS-i pressiesindaja Madis Idnurm lisas ERR-ile, et lisaks seni avalikele dokumentidele on turvasüsteemil ka riigisaladusega kaetud osa, mis avalikuks pole tulnud.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Agnes Suurmets-Otsa sõnul ei saa tema praegu veel kommenteerida, missugused meetmed kasutusele võetakse, kuid RKAS-i juhi Somelari hinnanguga lekke turvaohu puudumise kohta kapo nõus ei ole.

"Siinkohal RKAS-i enda hinnang kahtlemata ei vasta tõele," möönis Suurmets-Ots.

Presidendi kantselei direktori Alo Heinsalu hinnangul on tegemist kahetsusväärse juhtumiga. Samas sõnas ta, et presidendi julgeolekuga nende asutus ei tegele ning seetõttu ei saa nad seda ka kommenteerida.

Tänaseks on presidendi tulevase residentsi turvalisust puudutavad dokumendid kättesaadavad ainult neile, kes ennast identifitseerivad.

Presidendi tulevane residents Rocca al Mares.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: