Karis: migratsioon ei ole Eestis esimene lahendus tööjõupuuduse leevendamiseks
Riigikontrolör Alar Karis ütles, et migratsioon ei peaks olema esimene lahendus tööjõupuuduse lahendamiseks Eestis. Tema hinnangul on meil 34 000 inimest, kes ei õpi ega tööta ning kelle tegevusest puudub ülevaade.
Riigikontrolör Alar Karis annab esmaspäeval, 23. novembril 2015 kell 12 Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle Riigikontrolli tänavuse aastaraporti, mis tegeleb peamiselt tööhõive ja tööturu küsimustega.
Karis rääkis täna "Terevisioonis", et aastaraport püüab kokku viia erinevad valdkonnad, et oleks terviklik ülevaade ja võimalik hakata tegema mõistlikke otsuseid.
"Me näeme, et väga palju elemente on ära kasutatud ja järele jäänud on ainult üks ja see on tootlikkuse küsimus. See tähendab seda, et teha õigeid asju ja mitte jätkata samamoodi nagu me siiani oleme teinud. Kui me räägime numbritest, siis hirmutav number meie jaoks on see, et aastal 2040 on 72 000 töökätt vähem. Mis see tavainimese jaoks tähendab? See on natuke rohkem, kui Narva linn või natuke vähem, kui kaks Pärnut," rääkis Karis.
Saatejuht Urmas Vaino osutas, et tootlikkuse küsimuses on viidatud peamiselt sellele, et investeeringud Eesti majandusse on kahanenud.
Tööjõuprobleemide lahendamine peaks aitama Karise sõnul sellest välja tulla.
"Tänapäeval on liiga palju räägitud sellest, et mitte leida sisemisi reserve, vaid vaadatakse, et migratsioon on see, mis meie küsimused kõik ära lahendab. Kindlasti on suunatud migratsioon oluline, aga kui Eesti riigis on täna 34 000 inimest (vanuserühmas 15-29 - toim.), kes ei õpi ega tööta, siis ma arvan, et see on piisav reserv, et sellega tegelema hakata," märkis Karis.
Mitteõppimise põhjustena loetles Karis näiteks välja kukkumise, kusjuures välja kukutakse eelkõige kutseõppes ja kõrghariduses. Karise sõnul ei ole Eestis head statistikat nende probleemidega tegelemiseks. "Me ei tea õpingute katkestamise osas, kas see on ühekordne katkestamine või lõplik katkestamine. Selleks, et valitsus saaks teha mõistlikke otsuseid, peaks meil olema ka statistika korras," ütles ta.
Karis rääkis, et aruandes on veel välja toodud asjaolu, et see, mida noored õpivad, ei ole see., mida tegelikult vajatakse. Ta pakkus, et võibolla tööandjad ootavad hoopis teistsugust töötajat, kui Eesti koolidest välja lastakse.
Toimetaja: Aleksander Krjukov